Mis ootab meid tunneli teises otsas? Surmauurija: inimeste kogemused teispoolsusest on väga-väga sarnased (7)

Lähed läbi tunneli, mille lõpus on valgus. Valgusele lähenedes tajud enneolematut rõõmu ja rahulolu ning mõtled, et ei taha siit kunagi lahkuda. Kuid siis tõkestab su tee helendav olend, keegi, keda kodus nimetatakse ingliks, ja ütleb: „Veel ei ole sinu aeg!“ Hoolimata maailmapildist või usutunnistusest – surmasuus olnud inimeste kogemused teispoolsusest on väga-väga sarnased, kinnitab surmauurija Karl Käsnapuu.

See, kuidas Karl surma uurimise juurde jõudis, väärib omaette raamatut. Kuid lühidalt: lõplikule äratundmisele, et surm on tema teema, jõudis ta 28aastaselt, kui oma aastasel maailmaavastusreisil elas mõnda aega Lõuna-Mehhikos, Chiapases. „Seal puutusin kokku Día de Muertose ehk surnute päeva tähistamisega ja uurisin ühelt pereemalt, mis see on. Ta ütles, et need pidustused aitavad surma paremini mõista ja temaga sõbraks saada. Juba lapsed võtavad seal surma kui normaalsust.“

Mehhikost naastes astus Karl Tartu ülikooli usuteaduskonda, kus lõpetas esmalt bakalaureuseõppe teoloogias ning seejärel magistri religiooniuuringutes. Lisaks on ta end täiendanud Hollandis Utrechti ülikoolis sotsiaalteaduste alal.Kümme aastat sügaval surma teema sees olnuna tunnistab mees, et ei tea seniajani, mis seal teisel pool on. Või kas seal üldse midagi on.