LISA KOMMENTAAR
23. august 2021, 14:20
Selgituseks. Olen märganud, et 1989. a. 2. okt. Haimre Tallinn -Pärnu mnt. ristmiku juhtumit st. piimaauto juhi Toomas V. ja ekspediitor Laine P. vaatlus tundmatust suurest objektist ristmiku Haimre poolsel harul ja seal "toimetavatest" olenditest , aetakse sageli segamini umbes nädal hiljem Haimre pargis toimunuga, kus kohalikud poisid hirmutasid kostümeeritult vahetuse lõpetanud ja õhtuhämaras koju suundunud lähifarmis töötanud naist, kelle lugu levis kohalike seas kui tulnukate nägemine.
Vahel aetakse segamini ka nn. Puurmani Ruti ja sealse autojuhi ufovaatlus Haimre juhtumiga.
22. august 2021, 14:48
Päris nii see ikka ei ole, nägijad jah võisid midagi näha aga Haimre teeristist tean täpselt mis nalja poisid seal tegid,, see oli planeeritud just sellele lüpsjamutile kes ilmselt siis asju veel juurde luulutas
21. august 2021, 18:08
Teismelisena, 80-ndate lõpupoole hakkas mustvalge telekas öösiti ise tööle ja mingi nunnariietes või nagu kapuutsis vms. lõust rääkis tundmatus keeles. Olin juba harjunud. 1x oli pruut öösel külas ja see lõust oli jälle siis tegin nalja, et panen häält kõvemaks, telekas nupust sisse keerasin häält ka. Kui naljatades pruudi poole vaatasin, siis see oli h0irmunid näoga ja hoidis vljatõmmatud toitekaablit peos. Üksi maakodus, aga elasin läbi asjad mida enam ei tahaks. Hiljem nägin oma "külalisi" korduvalt unes, olid voodi kõrval. Nägin unes korduvalt ka uusi busse, trolle ja tänapäeva kesklinna
21. august 2021, 18:20
Jamad hakkasid peale seda kui pimedas põldude vahel jalutades pandi ülevalt nii ere valgus peale, et nägin läbi kinnaste ja läbi nahksaabaste sõrme ja varbaluid. Sius panin silmad kinni, kükitasin ja karjusin kõigest kõrist. Siis avastasin, et valgust pole, aga kükitan tee asemel kaugemal põllul lume sees. Maakoju jõudes tegin pliidi alla tule käisin õues vastamas, et akende taga kolistab ja igalt poolt mingeid häälitsusi teeb.Kedagi polnud. Unes nägin kuidas need lõustad tulid ikkagi tuppa ja võtsid mind läbi palkseina kaasa. Alguses need uned kordusid kui käisin üksi maal, hiljem ka linmas.
21. august 2021, 18:31
tunne oli esimest korda muidugi rõve, täna on poogen. Ilmselt mingi luulu. Seda enam oli alguses hirmus, et olin ûksi kuskil maal metsa sees tegelikilt linnalaps, kes läks maakodusse mingit talveromantikat otsima. Ka see tekitas hirmu, et suvel järve ääres kalal käies rääkis 1 kõrvalkûla noorem poiss (alguses oli kinnine, aga nädal aega sattusime kokku seal kalakohas) ... kuidas tal olid mingid lõustad kûlas käinud, õde ka kaasa võetud, vanaema niikaua liikimatult olnud ja koer vist oli ka kadunud nii, et kett oli koerarihmaga taeva poole nagu õhupall. Pärast ilmus koer tagasi.
21. august 2021, 15:06
Taevas halasta, no kui leht iga päev ise siukesi uhhuuartikleid avaldab, mõni ine siis et vaktsiinivastaseid ja lapikmaalasi hordide kaupa ringi jookseb...
21. august 2021, 12:45
on just minu mõte . P.S. 1984 aug-s nägime oma lõpuklassiga Pärnu rannas vee kohal ka UFO-t . see mäng / laskub-ei lasku / kestis mõnda aega . kuid see pilt on selgelt meeles mul siiani . usutavasti ehk teistelgi .
21. august 2021, 11:32
Kas nad just ette kuulutasid, kuid silma hoiti ikka peal. Ilma kõrgema abita oleks planeet ammu elamiskõlbmatu.
21. august 2021, 10:34
No neid tulnukate jutte võib igaüks välja mõelda!
21. august 2021, 06:20
Kaheksakümnendate lõpus tulin ühel õhtul Karja Keldrist ja nägin kuidas mööda Suur-Karja tänavat aeti linnast välja lehmakarja. Kolm karja tagantpiitsutavat naist ütlesid mulle, et nad on tulnukad ja ajavad võõrväge Eestist välja. See kaunis kohtumine tulnukatega meenub mulle alati kui õlut joon...
KOMMENTAARID (13)