Eesti 30 GALERII | Pika Hermanni torni heisati riigilipp, riigikogus peetakse pidulikku istungit (23)

Viimased 30 aastat on 20. august olnud Tõnu Saarmanile alati eriline päev, kuna 1991. aastal olid ajad keerulised, ärevad ning polnud teadmist, kuidas need kulgevad. „Täna lippu heisates oli tunne väga kindel,“ rääkis Saarman Vikerraadio lipuheiskamise otseülekandes. Saarmani sõnul on Eesti imelugu: tegu on riigiga, kus paljud asjad nagu parlamentarism, liitumine Euroopa Liidu ja NATOga õnnestus kohe.

20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas, kui eriline oli hommik, mil Pika Hermanni tornis hakkas taas lehvima sinimustvalge lipp. „Inimestele, kes olid pidanud üle elama okupatsioonid, küüditamise, vangilaagrid, oli see tunne sõnulkirjeldamatu,“ lausus Veetõusme. Ta lisas, et lipuga saime tagasi oma väärikuse. „Et me ei peaks enam kunagi peitma salapeidikutes Eesti oma sinimustvalget lippu, siis hoidkem üheskoos oma riiki ja lippu väärikalt tema aus ja hiilguses,“ ütles Veetõusme.

Riigikogu esimees Jüri Ratas tunnustas pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial Kuberneri aias neid, kes kolmekümne aasta eest sirgeselgselt Eesti nimel tegutsesid.

Peaminister Kaja Kallas ütles oma kõnes, et maailmas toimuv meenutab, et miski ei ole iseenesestmõistetav ja meil on palju, mille oleme ise üles ehitanud ja mille eest tänulik olla ning mida hoida ja edasi arendada. „Võrdsed õigused ja võimalused naistele ja meestele. Igaühe õigus olla soovi korral kriitiline ja häälekas. Sõnavabadus, tegutsemisvabadus, liikumisvabadus,“ lausus Kallas.

Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Tema sõnul sümboliseerib lipp kõike, mis mahub mõistete kodu, perekond, isamaa ja vabadus alla. Ta rääkis, et igal hommikul Pika Hermanni torni heisatav sinimustvalge kõneleb juba 30 aastat – Eestimaa elab ja hingab.

Lipuheiskamisel kõneles ka Islandi parlamendi esimees Steingrímur J. Sigfússon. Ta nentis, et 26. augustil 1991 oli Island esimene riik, kes viis sisse diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga. „Oma ajaloo ja kultuuri kindlal põhjal ning oma rahva tahte ja pühendumuse toel olete kolmkümmend aastat tagasi toimunud ajaloolistest sündmustest saadik teinud tohutuid edusamme,“ tunnustas Sigfússon.

Kell 12 alanud riigikogu pidulikul ühisistungil kõnelevad riigikogu esimees Jüri Ratas, president Kersti Kaljulaid, 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme ning üliõpilane Marcus Ehasoo. Tervitustega esinevad Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Velta Čebotarenoka, Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė ning Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

President Kersti Kaljulaid ütles, et seda päeva oodati läbi okupatsiooniaastate ning selle päeva saabumise lootuses osaleti kõigis nendes üldrahvalikes liikumistes ja ettevõtmistes, mis mahuvad kaunisse sõnapaari „laulev revolutsioon“, koos kogu oma võimsa eel- ja järellooga. See päev saabus, kui üleminekuaja rahvaesindus ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

Kaljulaid märkis, et see otsus sündis Eesti vabariigi Üüemnõukogu ja Eesti kongressi esindajate koostööna ning toetus mõlema esinduskogu valijate enamuse soovile – taastada Eesti Vabariik. Seda soovi – iseseisva ja sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine – kinnitas iseseisvusreferendumil 1991. aasta märtsikuus 77 protsenti hääletanutest.

Nii Eesti kongress kui ka ülemnõukogu olid 1990. aasta märtsis deklareerinud, et nende mõlema eesmärk on okupatsiooni lõpetamine ja omariikluse taastamine. „Muidugi erinesid arvamused, kuidas Eestile nii põhimõttelise eesmärgini jõuda ning nende erinevate iseseisvuse poole viivate teede üle käisid teravad vaidlused. Kuid peame arvestama sellega, et mitte keegi ei teadnud ette, kuidas me lõpuks saame vabaks meid poolsada aastat painanud okupatsioonist,“ ütles Kaljulaid.

„Ülemnõukogu ja Eesti kongressi esindajate koostöös sündinud otsusega kolmkümmend aastat tagasi ei taastatud mitte ainult Eesti iseseisvus, vaid seati väga oluline siht ka ettepoole. Loodi Põhiseaduslik Assamblee, ülesandega välja töötada Eesti vabariigi uue põhiseaduse tekst ning anda see rahvale lõplikuks hindamiseks. Oli väga oluline, et põhiseaduslikus assamblees olid esindatud kõik poliitilised jõud ning nii said tulevase riigielu korraldamise põhimõtted rahulikult kõigi poolt läbi räägitud,“ märkis president.

Üliõpilane Marcus Ehasoo märkis, et täna tähistame kolmekümne aasta möödumist päevast, mis taastas meie rahva lootuse ja perspektiivitunde. „Tänu 1991. aasta augustis ja enne seda aset leidnud sündmustele on kõigil neil, kes sündinud pärast 1991. aastat, olnud võimalik üles kasvada vabas Eestis. Ma ei oska ette kujutada, mis vaim neid kandis ja mis jõud liikus nende inimeste mõtetes, kes vaba Eesti eest võitlesid, küll aga oskan kirjeldada, millisena mina neid inimesi vaatan: siira tänutunde ja uhkusega, et toona leidus meie väikese rahva seas sedavõrd palju riigimehi,“ rõhutas Ehasoo.

„Ühtsustunne – just sellise sõnaga kirjeldaksin ma neid sündmusi, mis kolm kümnendit tagasi aset leidsid. Ühise ja suure eesmärgi nimel – taastada omariiklus – oldi valmis vastu astuma kõikidele takistustele, sest lõppeesmärk oli nii õilis ja nii õige. Ühtsustunde abil julgesid rahvajuhid otsustada ja rahvas neid otsuseid kaitsta,“ ütles ta.

Ehasoo esitas retoorilise küsimuse, kuidas ja kuhu minna edasi? „Sellele on vastus lihtne: edasi samasuguse kirega nagu 30 aastat tagasi, enesekindlalt ja ühtsustundega veelgi parema riigi suunas. Selliselt jääme kestma.“

Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Velta Čebotarenoka  meenutas 20. augustit 30 aastat tagasi. „Meieni jõudnud teade teie julgest hääletusest innustas ka meie parlamenti tegutsema. Meie riigid olid okupatsioonivõimu all ja siin oli suur hulk nõukogude sõjaväelasi. Sellistele asjaoludele vaatamata ei sattunud ei Eestis ega Lätis rahvaliikumistest valitud saadikud segadusse, ei murdunud ülemvõimu ees ja hääletasid oma riikide iseseisvuse poolt.

Ta märkis, et kõigi kolme Balti riigi saatused olid sarnased ning me oleme oma hinge, julguse ja võitlusvaimu poolest samasugused. See on õnn, et me saame hästi läbi, austame oma naabrite häid omadusi ja rõõmustame südamest üksteise saavutuste üle. Eriti on seda näha meie iseseisvuse poolt hääletanud klubide sõpruses ja koostöös. Ei ole olnud ühtegi korda, kui me oma koosviibimistel ei oleks tõsiselt, isegi vaieldes, püüdnud lahendada kõigi kolme riigi jaoks olulisi küsimusi.

Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė ütles, et tal on eriti hea meel õnnitleda sellelt tribüünilt uhket eesti rahvast Eesti taasiseseisvumispäeva puhul. „Ma ütlen neid õnnitlussõnu Leedu iseseisvusakti allakirjutanute klubi nimel.“

Ta ütles, et Leedu vaatas Eestit kadedusega, kui 13. aprillil 1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne. 1989. aastal  lepiti Balti Assambleel siin Tallinnas konkreetselt kokku Balti keti aktsiooni korraldamine. „Üheskoos suutsid eestlased, lätlased ja leedulased pöörduda nägudega Lääne poole, muutuda elavaks inimketiks Vilniusest Tallinnani ja kõik korraga Moskvale selja keerata. Balti ketis osalejad tundsid vastutust oma maa, oma rahva saatuse eest. Sellega demonstreerisid nad endale ja kogu maailmale oma sihikindlust ja otsustavust luua oma rahvastele iseseisev elu. Seda rahumeelset tegutsemist nähti kogu maailmas,“ ütles ta.

Euroopa Parlamendi president David Sassoli ütles, et on väga hea meel olla täna siin ja pühitseda koos teiega teie riigi iseseisvuse taastamise aastapäeva.

„Kolmkümmend aastat tagasi ei näidanud te üles mingit hirmu, vaid ainuüksi ihalust vabaduse ja demokraatia järele. Ma tean, et teie teekond vabadusse sai alguse palju varem, sada aastat enne seda, ja jätkus eriliste inimeste väikeste sammude ja demokraatia pikkade hüpete kujul – näiteks Balti Ketina. Teie unistus vabadusest püsis läbi okupatsiooniaastate, massiküüditamiste ja repressiivse režiimi. Need küüditamised, omandi konfiskeerimised, surmad ja naasta suutnud ellujäänute hirmu täis elu jättis sügava haava kogu piirkonna ja inimkonna hinge. Teie liikumine pimedusest valgusesse, nagu Eesti luuletaja Gustav Suits selle sõnastas, muutus vabadusetahte väljenduseks, mis inspireerib tänapäeval mitmeid rahvaid,“ ütles Sassoli.

„Nüüd vaatavad oma demokraatlikke riike üles ehitavad rahvad teie poole alt üles. Teie kogemus on näidanud, et edu polnud ei lihtne ega kiire. Demokraatlik transformatsioon nõuab aastaid, nagu ka uute institutsioonide ja tegevuskordade sisseviimine ning harjumuste ja mõtteviisi muutmine. Olete korda saatnud midagi väljapaistvat, viies läbi karme reforme, mis viimase kolme aastakümne jooksul kindlasti igaüht mõjutasid. Olete saanud maakera kõige parema internetiühendusega riigiks ja võtnud endale e-valitsemise liidrirolli. Ma imetlen seda transformatsiooni siiralt,“ kõneles Sassoli.

Demokraatia olemus põhineb usaldusel: usaldusel institutsioonide, vaba meedia, poliitikute, riigi ja selle kaitsjate vastu. Seda usaldust tuleb iga päev uuendada, kapitalina kasvatada ja parima investeeringuna hooldada. „Meie kõigi vastutusel on toetada dialoogi, mis on ülemaailmse demokraatia nurgakivi,“ toonitas Sassoli.

Ta märkis, et praegu tunneb ta demokraatia pärast muret ja kutsub kõiki tungivalt investeerima sellesse isegi rohkem kui sada või kolmkümmend aastat tagasi. „Täna tahan tähistada teie demokraatiat, ja soovin, et see oleks igavene ja püsiks teistele kestva eeskujuna,“ ütles Euroopa Parlamendi president.