Tõnu Õnnepalu: viimases kirjas ütles Jaan Kaplinski, et peab lõpetama, jõudu enam ei ole…
Kirjanik Tõnu Õnnepalu, kelle elu viis Kaplinskiga kokku 80ndatel ülikooliõpingute ajal, ohkab raskelt: „Mäletan aastatetagust külaskäiku Jaani juurde. See oli mulle nii oluline – näha, kuidas elab geniaalsete luuletuste autor oma lihtsat elu. Lõpus me enam ei kohtunudki. Mõtlesin ikka, et lähen, aga mõtteks see jäigi. Enam ei ole kuhugi minna…“
Küll aga vahetasid Õnnepalu ja Kaplinski omavahel kirju. Esialgu selleks, et avaldada need eessõnana „Ööülikooli raamatukogu“ sarjas. Kaplinski „Ööülikooli“ loengute põhjal kirja pandud raamat „Vaimu paik“, millest saab lugeda ka Kaplinski ja Õnnepalu kirjavahetust, ilmus tänavu kevadel, Kaplinski 80. sünnipäeva aastal. Tegu on sarja esimese teosega.
„Jaan arvas, et tore on kirjutada ja et võiksime seda jätkata. Et ehk saab neist kirjadest ühel päeval eraldi raamatu välja anda. Minul polnud ka kirjutamise vastu midagi. Möödunud sügisest alates vahetasime veel umbes kümme kirja. Viimase kirja sain paar nädalat tagasi. Jaan ütles, et ilmselt tuleb lõpetada, sest tal pole enam kirjutamiseks jõudu,“ meenutab Õnnepalu.
Ta saatis omalt poolt Kaplinskile veel kaks kirja lootuses, et ehk tuleb kasvõi üks pikem kiri veel tagasi, kuid seda enam ei juhtunud. Õnnepalu sõnul sisaldasid nende kirjad vestlusi maast ja ilmast, elust ja loodusest, kõigest sellest, mis parasjagu oli mõttes ja huvi pakkus.
Elu viis Õnnepalu ja Kaplinski esimest korda kokku kaheksakümnendatel, kui Kaplinski pidas ülikoolis loenguid. „Muidugi teadsin ma teda ja tema luuletusi juba varem. Jaani loengud olid nii huvitavad, ta rääkis teistsugust juttu: keelest ja filosoofiast. Seda oli põnev kuulata,“ ütleb Õnnepalu. Samal ajal juhendas Kaplinski luuleklubi Vile noori liikmeid, kelle hulka Õnnepalugi kuulus. „Või mis juhendas, Jaan rohkem kuulas, meie rääkisime. Sain kaasa paar olulist märkust enda luuletuste kohta.“
Luuleklubi liikmetega käidi Õnnepalu sõnul Kaplinskil ka esimest korda külas. Ta mäletab, kui tähtis see sündmus tema jaoks oli – kohtuda tähtsa ja tuntud luulemehega keskkonnas, kus too iga päev elab. „Üks asi on see, kui sa loed kellegi loomingut. Teine asi on näha kirjutajat ennast. Seda, kuidas ta päriselt elab,“ märgib Õnnepalu. Ta lisab: „Jaan oli mulle igas mõttes õpetajaks. Ta oli inimene, kes mind teele saatis.“
***
Tiit Aleksejev: Jaan oli unikaalne literaat, temas oli kõike
„Meie viimane pikem vestlus oli Käsmus, rääkisime loodusest. Teist sellist inimest nagu oli Jaan, on keeruline leida,“ meenutab Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev lahkunud Jaan Kaplinskit.
Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev.
Foto: Loreen Pulk„Jaan oli väga unikaalne literaat. Temas oli tõesti kõike. Esmalt oli ta keeleteadlane, siis tõlkija. Tema luule on eriline ja näidendid samuti. Viimastel aastatel hindasid inimesed Jaani eelkõige esseistina, tema raadioloengud on mõtlemapanevad,“ kirjeldab Aleksejev Kaplinskit.
Aleksejev tõdeb, et nii silmapaistvaid, andekaid ja laia silmaringiga inimesi nagu oli Kaplinski, on keeruline leida. „See anne, mis temal oli, paistis välja igalt poolt.“
Kommentaarid (0)