Jaan Kaplinski poeg Lemmit: kõik oluline sai isale öeldud (12)

Isa Jaani kõige olulisemaks panuseks peab Lemmit võimalust sirguda suureks lõunalauas. Just see oli koht, kus Jaan õpetanud lapsi maailma väga erinevate nurkade alt mõistma. „Iga lõunalauajutt puudutas natuke maailmakõiksust, välispoliitikat, kosmoloogiat ja geenitehnoloogiat.“

Lemmitu sõnul ongi isa kaante vahele jõudnud looming suuresti inspireeritud sellest, mida kodus räägiti kohvi, koogi ja pudru kõrvale. „Minu jaoks ei ole kogu tema loomingust kaerahelbepudru hõng siiani kadunud. Ilmselt ei kadunud see ka Jaani meeltest.“

Lemmit nautis isaga peetud vestlusi. Veel enam hindas ta hetki, kui isa oli rääkija rollis. Üks teema viinud alati järgmiseni. „Jaan võis rääkida kogu maailmast ja ta tegi seda terviklikult. Üks olulisemaid asju, mida isa mulle õpetas, ongi terviklik maailmapilt. Isa õpetas, et kõigel siin ilmas on tasakaal: inimestel ja loodusel, patul ja voorustel.“

Samas mõistnud Jaan ka nalja teha ega peljanud sedagi, kui mõni nali tema kulul tehtud sai. Näiteks räägib Lemmit 90ndatest pärit lõbusa loo: Jaan tulnud esinemiselt koju, ise hästi uhke, et oli leidnud endale poest hea hinnaga soliidse pintsaku. „Jaan, miks sa endale roosa pintsaku oled ostnud?“ imestasid teised kodus. „Meeste mood oli ju sel ajal nõks konservatiivsem kui praegu. Ometi kandis isa seda pintsakut ja ta kandis seda auga,“ meenutab Lemmit.

Kuidas isa viimases lõpus maailma tajus, mida mõtles ja tundis, Lemmit täpselt ei tea, sest rääkida Jaan oma haiguse tõttu enam ei saanud. Jõudu polnud ka kirjutamiseks. Poeg usub siiski, et Jaan tegi rahu nii iseenda kui ka ümbritseva maailmaga. „Kõik ei saa kunagi öeldud, kõik olulised sõnad olid aga juba varem öeldud,“ vastab Lemmit küsimusele, kas tal jäi isale midagi ka ütlemata.