„Elugi on uneline. Me ei näe kunagi tervikut. Näeme pilve seest mingeid juppe – käsi, nägusid, jalgu… Ja ütleme, et see on tervik. Me ei tea kõike, aga ütleme, et teame,“ on Aleksander Eelmaa kõnelnud Pille-Riin Purjele 1996. aastal antud intervjuus.
Foto: TAIRO LUTTEROOTAMATUTE KÄIKUDE MEISTER: Aleksander Eelmaa elus juhtusidki asjad päevapealt
Teisipäeva õhtul tegi Aleksander Eelmaa ülesastumise Saueaugu Teatritalu esietenduses „Kadunud kodu“. Kolmapäeval näitleja ei ärganud. Surm tuli ootamatult, just nagu paljud teisedki suured ja tähtsad hetked tema elus.
Kui Aleksander Eelmaa oli väike poiss, ei osanud ta unistadagi, et temast võiks kunagi näitleja saada. „Selline unistus puudus. Õieti ületas selline võimalus mu kõige suuremadki unistused,“ tunnistas ta veerandsada aastat tagasi 50 aasta juubeliintervjuus Pille-Riin Purjele (Eesti Raadio „Näitlejatund“ 6.11.1996).
Kommentaarid (0)