LAULUD JÄÄVAD: Oma maise tsumadani koos kikilipsu ja kaabuga võis Tõnu Aare ju kiiruga seljakotti selga pannes siia ilma maha jätta. Aga aastakümnete jooksul lauldud viisid võivad kõlada kus iganes – olgu siis maa peal või kuskil mujal, kus viimast laulu ei pea laulma.
Foto: Stanislav MoškovSuri muusik ja ansambli Apelsin asutaja Tõnu Aare (25.07.1953–21.07.2021)
AEG PEATUS SIISKI: „See pärand, mis Aare Tõnust järele jääb, on ikkagi puhas kuld.“
„Aeg ei peatu, ei, ei...“ kõlavad Ivo Linna kuulsaks lauldud laulusõnad, millele on viisi teinud ansamblist Apelsin tuntud Tõnu Aare. Tema jaoks peatus aeg siin ilmas 21. juulil. Vaid kolm päeva varem laulis ta Tallinna merepeol viimast korda üht oma kuulsaimat laulu „Matkalaul“. Aeg seljakott selga visata ja tsumadan koju maha jätta jõudis tema jaoks kätte ootamatult. Kikilips ja kaap jäävadki ootama...
Ootamatu teade Tõnu surmast võttis sõnatuks ka tema muusikutest sõbrad ja kolleegid. Omal ajal Apelsinis trummide taga istunud Jaan Kirss kohtus alles laupäeval Aarega ja head sõbrad tegid tõsimeeli ühiseid tööplaanegi. Laupäeval oli Aarel koos Apelsiniga lausa kaks esinemist: ta astus lavale nii Tallinnas Eesti suurimal merepeol Sail Tallinn kui ka Valga muuseumi hoovis, kus tähistati 130 aasta möödumist Valga karskusseltsi asutamisest. Viimasel üritusel lõi teises rollis kaasa ka Kirss, kes kuulus Apelsini ridadesse aastatel 1976–1983.
Kommentaarid (0)