Foto: Erki Pärnaku
Õhtulehe horoskoobid
6. juuli 2021, 06:25

25. juuni 2021 oli maailma ufoloogia tähtdaatum – Pentagon avalikustas Ameerika Ühendriikide luure koondraporti tundmatute lendavate objektide ning nendega seotud julgeolekuohu kohta.

Ufouurija Igor Volke lisab raportile enda kommentaari.

IGOR VOLKE X-TOIMIKUD | NAD ONGI PÄRISELT OLEMAS? Pentagoni raport pöörab tulnukate teemale täiesti uue lehekülje

Üheksaleheküljeline raport, mis avalikkuse ette jõudis, valmistas uforahvale ilmselt mõõduka pettumuse. Aruandes tõdetakse, et ufode olemasolu on võimalik, kuid piisavalt tõendamata. Õhus märgatud objektid võivad olla näiteks õhupallid, linnud, USA enda salatehnoloogia või Hiina droonid. Raporti juurde kuulub salastatud osa, mis kirjeldab 144 tuvastamata õhunähtusega seotud juhtumit.

Üheksaleheküljeline raport, mis avalikkuse ette jõudis, valmistas uforahvale ilmselt mõõduka pettumuse. Aruandes tõdetakse, et ufode olemasolu on võimalik, kuid piisavalt tõendamata. Õhus märgatud objektid võivad olla näiteks õhupallid, linnud, USA enda salatehnoloogia või Hiina droonid. Raporti juurde kuulub salastatud osa, mis kirjeldab 144 tuvastamata õhunähtusega seotud juhtumit.

Ufoloog Igor Volke aga märgib, et dokument eeldab ridade vahelt lugemise oskust. „Ufoteemaga seonduvalt on informeeritum pool aastakümneid kasutanud denial and deception (ehk eitamise ning hämamise) meetodit. Kõnealune protokoll ei ole erand.” Volke lisab siiski, et teemasse suhtumise osas on toimunud märkimisväärsed muutused – kui enne peeti ufohuvi kiiksuga inimeste lõbuks, mille üle sai üleolevalt kulmu kergitada, siis äsja ilmunud raport seab eesmärgi liikuda anekdootlikelt vaatlustelt standardiseeritud ja teaduslike andmete kogumisele. Samuti rõhutab protokoll ufoteema destigmatiseerimise tähtsust.

„Aga nagu Albert Einstein tabavalt märkis: lihtsam on aatomit purustada kui purustada inimeste kivinenud seisukohti,“ muigab Volke. „Need seisukohad on kujundatud sellesama D’n’D, denial and deception, meetodiga, ja seda eriti akadeemilistes ringkondades. Sest kui inimene on haritud ja käib koolis, siis tekib tal kõrge enesehinnangu kõrvale ka korporatiivne enesehinnang – ning see kombinatsioon aktsepteerib üksnes teadusajakirja infot. Asjast peab kirjutama soliidses akadeemilises väljaandes, mitte Õhtulehes.“

Edasi lugemiseks: