Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas külmutatud embrüost sündis Tartus laps (1)
„Eestis sündis esimene laps, kelle embrüo oli vahepeal külmutatud,“ teatasid ajalehed 3. juulil 1997. „Tartu ülikooli naistekliinik peab seda oluliseks edasiminekuks kehavälise viljastamise arengule Eestis.“
„Võrreldes katseklaasibeebidega on külmutatud embrüotest arenenud lapsed maailmas haruldased. Esimene sündis kümmekond aastat tagasi. Balti riikides ega kogu endises NSV Liidus polnud enne Eestit sarnasel viisil lapsi saadud,“ öeldi pressiteates. Protseduur on keerukas ja embrüote külmutamine ning vedellämmastikus hoidmine temperatuuril -186 kraadi ülimalt kallis.
„Tüdruk tunneb end hästi ja on täiesti terve,“ kinnitas Postimehele naistekliiniku laborijuhataja Andrei Sõritsa ning märkis Sõnumilehe palvele vastates: vanemad ei luba lapsest pilte teha ega soovi ajakirjandusega suhelda.
Embrüo on spermatosoidiga viljastatud munarakk, millest areneb loode. Külmutatult säilivad need viis kuni seitse aastat ja neid saab kasutada näiteks siis, kui juba katseklaasilapse saanud perre soovitakse teist last, aga mõnel kehavälise viljastamise protseduuril see ei õnnestunud. 2016. aasta augustis teatas Õhtuleht, et Andrei Sõritsa patsient, 44aastane naine, sünnitas sedasi koguni kaksikud.
Nova Vita kliinik on märkinud, et mõnes peres võivadki kasvada eri vanuses lapsed, kelle viljastumine toimus samal päeval, aga embrüote siirdamise vahel on olnud mitu aastat.
Kommentaarid