Juba aastakümneid ei kritiseeri ükski popmuusika õpetaja või juhendaja laulutehnikat, kõik kiidavad takka nasaalset ininat ja kõrikraakatust. Hääl peab tulema suust. Prooviks pigistagu igaüks oma ninsõõrmed kinni ja proovigu häälega laulda.
No kuulge! Kvaliteedist siin küll rääkida ei saa!, Natuke võiks Mihklil ikka enda vastu kriitilist meelt ka olla. Tal ei olnud ammustel aegadel erilist lauluhäält ega pole seda ka praegu. Ei ole mõtet nina nii püsti ajada ja suurustada. Kui inimene on LIIGA enesekindel, siis võib ninanipsu saada. Suurushullustus pole hea märk. Viisipidamine on üks asi, aga see ei tähenda veel LAULUHÄÄLE olemasolu. Need on erinevad asjad. Enne, kui nokk lahti teha, võiks ära kuulata mõne lauluõpetaja arvamust. See ei tee paha. See, et ta pianist on, ei tähenda veel, et tal ka HEAD LAULUHÄÄLT on.
Vabandust, et nii ütlen, aga Mihklil pole ju lauluhäältki! Laulab nagu läbi nina. See ei ole sobilik laulmiseks. Võiks ju ikka veidi kriitilisem olla oma hääle suhtes, lasta enne mõnel lauluõpetajal kuulata ja hinnata, kas on sobiv laulmiseks. Mõnel väiksel poisilgi on parem hääl,ilma häälemurdetagi. Seda enam, kui ta tegeles muusikaga. Ja ega praegugi palju parem ole.
Ja kuidas kõlab ÕL kommentaator Optimisti hääl? Kurgupõhjast? Täpselt samamoodi inisesid kommentaator Optimisti sugused kriitikud eelmisel sajandil Jaak Joala kallal, et ta laulab läbi nina.
KOMMENTAARID (8)