IGOR VOLKE X-TOIMIKUD | Harvardi tippteadlane: Oumamua oli ilmselt tulnukatsivilisatsiooni lennuriist (2)

„Kui kiviaja inimesele näidata nutitelefoni, arvaks ta, et see on läikiv kivi, mitte tulevikutehnoloogia,“ ütleb Harvardi ülikooli astrofüüsika professor Avi Loeb. „See, et mõni asi ei mahu meie maailmapilti, ei tähenda, et seda pole olemas.“ Hoolimata sellest, et enamik teadlasi on püüdnud leida 2017. aastal Päikesesüsteemi külastanud „asteroidile“ Oumamua loodusteaduslikku selgitust, leiab Loeb, et kõiki tõendeid arvesse võttes on tõenäolisem, et tegu on Päikesesüsteemi-välise tehnoloogiaga.

2017. aasta sügisel sisenes teadmata kust Päikesesüsteemi kummaline objekt, mille enamik astronoome arvas olevat asteroidi. Kõnealuse 400–800 meetri pikkuse kosmosekeha avastas Hawaiil Haleakala observatooriumis Kanada astrofüüsik Robert Weyrk ning see sai endale havaikeelse nime Oumamua, mis tähendab „kaugelt saabunud sõnumitooja“.

Nimi sobib nagu rusikas silmaauku – Oumamua on esimene tähtedevaheline ehk väljastpoolt Päikesesüsteemi saabunud asteroid meie kosmosevaatluse ajaloos. Tema ilmumine sundis rahvusvahelist astronoomialiitu (International Astronomical Union) looma väljastpoolt Päikesesüsteemi tulnud taevakehade määramiseks uut süsteemi. Need objektid saavad endale numbri, millele lisandub suurtäht I ehk „interstellar“ ehk „tähtedevaheline“. Oumamua ametlik registreerimisnumber on 1I/2017 U1.Oumamua jõudis Päikesest 0,26 AU kaugusele – see on umbes veerand Päikese ja Maa vahemaast ehk 35 miljonit kilomeetrit. Kõigi seni nähtud sama suurte komeetide ja asteroididega võrreldes käitus objekt väga veidralt, eirates füüsikaseadusi. Selle asemel, et vuhiseda enam-vähem sirgjooneliselt läbi Päikesesüsteemi, tegi Lüüra tähtkuju suunast tulnud Oumamua pärast Päikesele liginemist järsu teravnurkse pöörde ning põrutas kiirusega 90 000 kilomeetrit tunnis – see on piisav kiirus, et eirata Päikese gravitatsiooni – edasi Pegasuse poole. Asteroidid ja komeedid nii ei tee!