TULEB NEIUKE ÜHELT POOLT: Allan Noormets (nõid Fata Morgana) ja Elmo Nüganen (Pantalone). Algselt mõeldud paariminutilisest stseenist sai lavastuse kasvades veerandtunnine vaimukas dialoog,  üks lavastuse tipphetki. Foto: Vambola Salupuu
Jaanus Kulli 17. juuli 2021 10:21

„Kui mängisin lavastuses „Armastus kolme apelsini vastu“, juhtus sedagi, et kõndisin lavalt lihtsalt minema, kuna ma ei suutnud enam naeru pidada. Näiteks siis, kui Piret Kalda küsis Elmo Nüganeni mängitud Pantalone käest esimest korda ja täiesti ootamatult, kas ta ei tahaks näidata oma võlukepikest,“ meenutab Allan Noormets üht enam publiku mällu sööbinud stseeni.

„Elmo polnud ka suu peale kukkunud ja vastas, et mis tast ikka vahtida, täiesti tavaline kepike. Nägin silmanurgast, kuidas meie moosekant Üllo Kaur vaikselt klaveri tagant minema roomab. Siis ei suutnud ma enam naeru pidada ning marssisin lavalt ära akside vahele.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad