Rahandusminister: tulumaks võiks langeda 13–15 protsendile (28)

Reformierakondlane tõdes, et maksudebatt on 2023. aasta riigikogu valimisi silmas pidades üks olulisemaid, ent see ei tohi keerelda ainult kõikide võimalike maksude üleslugemisele ning lihtsustatud arutelule millist ja kui kiiresti neist tõsta.

„Tööjõumaksud on meil juba liiga kõrged, Eesti ei ole sellise tööjõumaksu tasemega enam rahvusvahelises konkurentsis võitjate poolel,“ kirjutab Pentus-rosimannus. „Armutu riikidevaheline konkurents töökohti loovate investeeringute pärast eeldab, et otsime võimalusi tööjõumaksude vähendamiseks, samal ajal jälgides, et tervishoiukulud, sotsiaalkulud oleksid ka vanemaks jäävas ühiskonnas kaetud,“ lisab minister, et seda saab teha maksusüsteemi tervikuna vaadatates.

Pentus-Rosimannuse peab maksusüsteemi juures oluliseks, et see toetaks rohe- ja digipööret, tulu teenimist ja investeerimist, aga pärsiks saastamist, ressursi väärkasutust, tervistkahjustavat käitumist ja ülemäärast tarbimist.

„Uue hoolduskindlustusmaksu asemel oleks muidugi pidanud sada korda järgi mõtlema enne, kui pensioni II sammas ära lammutati – sisuliselt täitis II sambasse kogumine sama eesmärki,“ märgib Pentus-Rosimannus ära hoolduse rahastamisest seotud murest.

„Võiksime arutada, kuidas omavalitsuste tulubaasi kasvatada nii, et nad suudaksid oma inimestele tagada vanaks jäädes hooldusvõimaluse ja saaksid kasvavat koormust ilma uue maksuta katta. Üks variant on suurendada omavalitsuste tulubaasi riigi tulumaksuosa arvelt. Täna on üldine tulumaksumäär 20%. Üks variant on vähendada kõigile kehtivat üldist tulumaksumäära 13-15%ni (täna laekub omavalitsustele 11,96%), aga nii, et riiklik tulumaks kaob üldse ära ja kogu tulumaks laekub kohalikele omavalitsustele. Selline muudatus vähendaks oluliselt ka tööjõu maksustamist,“ kirjutab minister.

Ta kritiseerib ka astmelist tulumaksu, pidades 2017. aastal tollase Isamaa, Keskerakonna ja sotside valitsuse poolt halvaks ideeks, sest see ei täitnud eesmärki. „Algul tundus mitmetele meeldiv võimalus klassivihal põhinevaks nuhtlemiseks – las kõrgema palga saajad maksavad, aga praeguseks on must-valgel kinnitust saanud, et maksuastmed ei vähenda ebaõiglust ja saavad alati lõpuks kätte ka need, keda hoopis toetada oleks vaja,“ kirjutas Pentus-Rosimannus.