Voronja suvenäitus „Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme.“

Foto: Maria Kilk
Liisa Mugra 27. juuni 2021 13:44

2. juunist saavad inimesed Tartumaal Varnja külas nautida Voronja VIII suvenäitust „Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme.“, mis käsitleb teaduse eetilisi ja tehnilisi piire.

Kuraatorite Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko sõnul võib käsitletavad valdkonnad tinglikult jagada kaheks: sisekosmos,  mis hõlmab inimese sees toimuvat, ning väliskosmos ehk kõik, mis jääb väljapoole meid endid. „Näitus on üles ehitatud kui rännak läbi mõlema sfääri. Kunstiteosed näitavad võimalusi, milline võiks meie tuleviku maailma välja näha. Kas kõik, mis tehniliselt on võimalik, peaks olema lubatud? Eetilised dilemmad, milleni jõuame kui teaduse areng teeb võimalikuks inimese täiustamise geneetika abil, on ulmekirjanduses ammu läbi arutletud. Samuti küsimused robotite rollist tuleviku ühiskonnas,“ kirjeldavad nad.

Koostöös Eesti Ulmekirjanike seltsiga valmis ka põhjalik ülevaade raamatutest, novellidest ja lühijuttudest nii Eestist kui välismaalt, mis ühel või teisel kujul käsitlevad „Kolmainsuse“ näitusel käsitletud eetilisi küsimusi, mis tõstatuvad teaduse ülikiire arenguga. Mis aastakümneid tagasi tundus kui kõige pöörasem tulevikuvisioon, on kohati tänaseks päevaks juba realiseerunud. Saunamajas saab näha valikut Eesti Teadusfotode konkursilt aastatest 2011-2019.  Näitus teadusfotodest võrdleb mikro- ja makrokosmost – kas pisikesse rakku võib mahtuda kogu avakosmos? Vähesed on näinud kui rikkalik on maailm läbi mikroskoobi vaadates.

Mis teid enim selle näituse puhul on inspireerinud ja kust ammutate inspiratsiooni loomingu jaoks?

Galeristid Kaili Kask Ja Raul Oreškin: „Inspireeriv on olnud koostöö teadlastega, ning nende mõttemaailm, tabades ära uue uue aja kolmainsuse – kunsti, teaduse ja ulme, mis traditsioonilises vanausuliste külas saab veel lisatähenduse. Eks elus on kõik omavahel seotud. Põnev, et teadlased sidusid omavahel just ulme ja teaduse, mida kunsti kaudu külalistele vaatamiseks ja mõtlemiseks tuuakse. Vähetähtis pole ka see, et teadlastest kuraatoritega, laieneb meie publik teadusmaailma ning samas jõuavad ka teadusküsimused põnevas vormis kunstihuvilisteni.“

Kuraatorid Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko: „Teadlastena on meie jaoks nii kunst kui ulmekirjandus inspireerivad. Levinud vastanduvad stereotüübid teadlastest ja kunstnikest ei pea paika. Mõlema valdkonna esindajad on väga loomingulised ja tegelevad maailma mõtestamise ning kirjeldamisega, aga vahendid selle jaoks on erinevad - kunstnikud kasutavad kujundite keelt, teadlased valemeid. Ulmekirjandus on inspireeriv, sest näitab erinevaid võimalusi maailma toimimise ja tuleviku kohta.“

Kui kaua sellise näituse kokkupanek aega võtab? 

Kuraatorid Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko: „Ettepanek kureerida näitust tuli 2019 aasta lõpus. Võtsime selle kõhklusteta vastu, sest meil oli varasem positiivne kogemus Voronja Galerii kodunäituse võõrustamisest. Sealt sai alguse soov kunagi ise üks näitus kokku panna. „Kolmainsuse“ näitusele eelnenud aasta jooksul külastasime nii palju kunstinäitusi kui koroona-aeg võimaldas, kohtusime kunstnike ja ulmekirjanikega – oli palju inspireerivaid ja silmaringi avardavaid vestlusi kunstist, teadusest ja kirjandusest.

Kuraatoritena soovisime luua näituse, mida ise naudiksime. Kunstnikud valisime nii, et oleks midagi igale maitsele ja oleks esindatud võimalikult palju erinevaid tehnikaid – on olemas traditsiooniline õlimaal aga ka digimaal, joonistus, graafika ja lisaks tõmmistele ka maailmas suhteliselt unikaalne üle maalitud linoollõike matriits. Samuti on esindatud skulptuur mitmes eri materjalis – pronks, kips, savi ja nahk. Näeb ka kontseptuaalkunstina esitatud raamatut inimese DNA-st ja 3D prinditud geene. Lisaks loob tehisintellekt reaalajas visuaale ning loeb heliteosena ette kogu inimese Y kromosoomi.“

Galeristid Kaili Kask Ja Raul Oreškin: „Voronjas toimuvad kureeritud näitused, mis tähendab, et meie valime kuraatori, kes püstitab teema ja leiab seejärel parimad kunstnikud, kes seda teemat avavad. Kuraatoritöö on tavaliselt kokkulepitud aasta või isegi kaks enne ja eks umbes aasta ongi minimaalne aeg ühe mahuka näituse kokkupanemiseks, eriti, kui kunstnikelt tellitakse uued teosed. Kolmainsuse näitusel on 10 uut teost, mida pole varem näitustel sellisel kujul väljas olnud.“

Väidetavalt käib siin suvel rohkem inimesi, kui ERMis. Mis arvate, mis on teie fenomen?  

Galeristid Kaili Kask ja Raul Oreskin: „Kui me 2014 Voronja galerii avasime, oli galeriide ja kunstinäituste külastus Eestis üsna väike. Tartus oli just suletud kaks galeriid ning kuna olime äsja saanud Varnjas majaomanikeks, mõtlesime, et proovime kunstimaastikule istutada suveteatrite ülipopulaarse formaadi ja anname kunstinäituse avamisega huvilistele võimaluse avastada uut paika, milleks Varnja tol ajal kindlasti oli.

Kahe kuuga külastas meid 1200 huvilist, kui samal ajal Tartus ja Tallinnas oli kunstinäituste külastuste numbrid 300 ringis. Saime aru, et meie eksperiment õnnestus ning nüüdseks oleme Varnjas tegutsenud juba kaheksa aastat ning publiku arv on igal aastal vaid kasvanud. Varnjas on nüüd juba avatud majutuskoht, pop-up restoran ja muuseum, seega on külalistel põhjust pikemalt piirkonda jääda.

Eelmisel suvel, kui Eestit tabas peale isolatsiooni siseturismiplahvatus, külastas Vahur Afanasjevi kureeritud näitust „Kättemaks. Mесть. Revenge." kahe kuuga ligi 7000 huvilist. Seda oli tõesti rohkem, kui paljudes Tartu muuseumites. Samas, eks muuseumites käiaksegi pigem talveperioodil, Voronjas tuleb ära käia loetud kuude jooksul, et näitus ära näha. Praegu veel tegutseme vaid suvekuudel, aga meie plaan on Skulptuuride aia valmimisel muutuda aastaringseks kunstikeskuseks. 

Meie fenomeniks on vaba ja kodune õhustik, tegu on ikkagi ju meie suvilaga, kus me ka ise suviti elame. Võimalus näha seestpoolt vanausuliste traditsioonilist elamut, kus on nutikalt ära kasutatad kõik nurgatagused ning kuhu üsna ebatraditsiooniliselt on installeeritud kunstinäitus.  Aed, mis pakub tegevust ka kõige väiksematele ning loomulikult Voronja kardemonivahvlid, mille kuulsus on imbunud juba isegi mitme piiri taha.“