ÕL VIDEO | SUVESARI „LÕBUS LÕUNA“ | Litsmetsas veetakse toidukraami aiakärus, Nilbõ külas peletab igavust ahelsuitsetamine

Õhtuleht tuuritab sel suvel Lõuna-Eestis ja avastab paiku, millele rahvasuu on nime andnud. Mitte just kõige kaunima nime, aga nagu ütleb vanasõna – „Ega muido kirjakuks hüüta, kui täppi külges põle". Kolmandas osas põrutame Võrumaale, kus ootavad Nilbõ küla ja Litsmetsa ning nende elu näinud elanikud.

Litsmetsa viljakatel põldudel mäluvad lehmad laisalt heina, vihma tibutab, taevas on hall. Piraka vahtra otsas kraaksub kurjakuulutava häälega vana vares, justkui tahaks öelda, et võõral pole siia asja.

8,5 ruutkilomeetri suuruses külakeses elas möödunud aasta seisuga 16 inimest. Litsmetsa bussipeatuses, kus võib ühissõidukit kohata vaid paar korda päevas, ootab kohalik mees Jaak oma naist, kes peaks iga minut saabuma kolme kilomeetri kaugusele jäävast Tsooru poest. Kui buss ees, läheb haarab Jaak härrasmehena kohe rasked kilekotid naise käest endale. Ta tõstab pambud aiakärru, et oleks mugavam söögikraam koju transportida. Soliidses eas paaril tuleb bussipeatusest aiakäru kodu suunas lükata umbes ühe kilomeetri jagu.