Õieteraapia aitab stressi ennetada

Õieteraapia on looduslähedane raviviis, mille lõi Inglise bakterioloog, arst ja homöopaat Edward Bach. “Ravimeetodit välja töötades mõtles Bach sellele, milliseid haigusi võivad inimesed oma psüühilise tasakaalutusega endale tekitada. Näiteks kui stressi põhjustanud olukord ei lahene, võib see viia füüsiliste kaebuste ja haigestumiseni,” tutvustab Eestis alles suhteliselt uut ravimeetodit õieterapeut Mall Värva.

Õieteraapia kasutab ravimisel nn. õietilku. “Õietilgad koosnevad õite vesileotisest, mis on pooleks konjakiga. See on õie energia ehedal kujul, mida nimetakse ka olemusenergiaks,” selgitab Bachi teooria järgija Värva. Õietilkade tegemiseks kasutatakse ainult vabas looduses kasvavaid saastumata taimi, sest nende raviomadused on tugevamad.

Õieteraapias pole midagi keerulist: tuleb vaid hinnata oma negatiivseid tundeid ja hetke hingeseisundit ning kasutada just selle probleemi lahenemiseks sobivaid tilku.

Mall Värva sõnul jaotab õieteraapia haigusi põhjustavad olukorrad seitsmesse rühma. Need on hirm, ebakindlus, huvipuudus, üksildus, ülihoolsus, lootusetus ja masendus. Igal neist on ka alajaotused, mis aitavad inimesel võimalikult täpselt leida lahust, mis tema olukorda leevendavad. Värva sõnul sobivad õietilgad hästi ka lastele, kel on õppimis- või käitumisraskusi, samuti neile, kes märgavad öösiti voodit. Õietiku kasutatakse isegi looma- ja taimekasvatuses.

Õietilkade ingliskeelsed nimetused viitavad nii õiele, millest lahus on valmistatud, kui ka olukorrale, mille puhul tuleks tilku manustada.

Üheks sagedasemaks haiguse põhjustajaks on hirm. “Mida kardad, seda ka saad,” lausub Mall Värva. Tema hinnangul julgevad täiskasvanud, erinevalt lastest, hirmu harva tunnistada. “Tegelikkuses on kõigil omad hirmud, mõni kartus on aga nii sügaval peidus, et inimene ise ei pruugi sellest teadagi,” märgib õieterapeut. “Ent hirm võib põhjustada ebakindlust, ahistustunnet. Hirm on haigusele kõige halvem kaaslane. See halvab inimese elujõu.”

Erinevate hirmuseisundite vastu leidub õieteraapias koguni viis lahust. Nii on tilgad neile, kes kardavad kõrgust, arsti või pelgavad inimesi; kes kardavad kaotada enesekontrolli jne. Näiteks Rock Rose’i (harilik kuldkann) tilgad on mõeldud inimesele, keda aeg-ajalt tabab äkiline hirm. Mall

Värva sõnul saab nende tilkadega leevendada ka paanikahäireid.

“Selline hirm kimbutab sageli neid, kes on töötanud üle igasuguse mõistlikkuse piiride, unustades puhkuse ja sageli ka perekonna,” toob Värva näite. Rock Rose’i õietilgad aitavad inimesel rahuneda, käituda rasketes oludes kindlalt. Lastel leevendavad need tilgad painajalikke unenägusid.

Mall Värva sõnul pole tilkade kasutamisel karta kõrvaltoimeid, üledoosi ega sobimatust teiste raviviisidega. Paar õietilka pannakse keele alla või juuakse neli korda päevas lahustatuna klaasis vees. Kindlasti ei asenda nn. õietilgad arsti määratud ravi.

Inimene, kes vajab kindlustunnet ja kardab kaotada enesevalitsust, võiks end ise aidata nn. abitilkadega. Bach nimetas neid päästeraviks, mis aitab igapäevast stressi leevendada. Mujal maailmas kasutavad Mall Värva sõnul abitilku isegi parameedikud, et patsiendil traumast või õnnetusest tulenevaid negatiivseid emotsioone leevendada.

Bachi õieteraapia kasutab 38 ravimit. Alljärgnevalt valik neist, et oleksvõimalik võrrelda, kas mõni õietilga nimetus peegeldab teie loomust või hetkeolukorda. Õietilku leiab aroomiteraapiakauplustest.

Inimesed, kellel on raske haiguse või õnnetusjuhtumiga kaasnenud depressiivne või paaniline hirm. Siia kuuluvad ka alkoholi(narkootikumi)sõltuvus ja sellest tulenev kergesti tekkiv ärritus.

Iseloomulik on hirm kõikvõimalike asjade ees: loomade, kõrguse, lifti, haiglate, haiguse, surma, arsti (ka hambaarsti) kartus. Samuti esinemishirm - koolitunnis vastamisest laval esinemiseni - ning foobiad.

Hirm mõistuse ja enesekontrolli kaotuse ees. Närvid on katkemiseni pingul. Äärmuseni viidud olukorras tekivad enesetapumõtted.

Sümptomiteks võivad olla peavalu, nägemise halvenemine, ahistatud ilme, higistamine, kananaha teke, minestamishood, uneskäimine või -rääkimine, väsimus ja närvilisus. Eriti tundlikud inimesed.

Kui on vaja otsustada, teeb ta seda intuitiivselt, kuid tema ratsionaalne mõistus ei kiida seda heaks. Kahtleb oma otsuste õigsuses, usaldades pigem teiste nõuandeid ja elukogemust.

Meelelolu vaheldub ühest äärmusest teise, kord ülirõõmus, sealsamas ülikurb. Puudub püsivus viia alustatud asju lõpuni. Scleranthus-naised vahetavad päeva jooksul mitu korda tualetti ja aastas mitu korda imagot.

Igavene pessimist, kes arvab teadvat, kui halvasti on lood tema ja kogu maailmaga, ega tunne end kusagil hästi. Kahtleb ka õieteraapias, isegi siis, kui see mõjub talle hästi. Siia kuulub veel mööduv masendus, mis võib olla tekkinud pärast rasket haigust.

Peamisteks sümptomiteks on väsimus ja nõrkus. Need inimesed teevad küll suuri plaane, aga nende elluviimiseks ei jätku enam energiat ega tahtejõudu.

Rohkem kui reaalsus võlub neid mõtteis loodud pilvelinn. Sageli külmetavad neil käed-jalad. Kurdavad halba mälu. Tüüpiline Clematis-inimene põrkab kööki torrmates vastu uksepiita (nad valitsevad halvasti oma jäsemeid), kohale jõudes aga ei mäleta, miks ta üldse sinna tuli. Neil on kombeks palju magada - ka teleri ees või loengul. Nõrga enesesäilitusvaistuga. Keskmisest loovamad inimesed.

Elab küll füüsiliselt siin ja praegu, kuid hinges on ta oma mineviku vang. Ei tunnista tõsiasja, et pidev muutumine on elu üks põhimõtteid.

Elu tundub ääretult üksluine. Räägivad ilmetu ja monotoonse häälega. Neid valdavad lausväsimus ning minnalaskmismeeleolu.

Siia kuuluvad kehaliselt ja hingeliselt kurnatud inimesed. Sageli on selle põhjuseks raske haigus, valed toitumisharjumused, pikaajaline unetus, raskelt haige pereliikme hooldamine jpm.

Kirjutab hädad tähtede halva seisu arvele. Sageli on tegemist nn. sügisnukrusega, mis läheb üle alles kevadel ja millega kaasneb liigutuste aeglustumine, tähelepanu vähenemine, ükskõikne suhtumine igapäevaellu.

Elumuutused suurendavad turvatundevajadust ja nendega on raske kohaneda. Ka halbadest harjumustest (suitsetamine) on raske vabaneda.

Kiuslik, kibestunud, kade, raevukas, umbusklik, kättemaksuhimuline jne. jne. Kusjuures neiks tunneteks polegi sageli tõelist põhjust.

Puudub eneseusaldus. Alaväärsustunne sunnib kõhklema ja ettevõtmistega viivitama. Masendatud saamatusetundest. Meestel kaasneb sellega sageli impotentsus.

Ülimalt kohusetruud, kuid ei ole endaga kunagi rahul. Siia kuuluvad ka lapsed, kes koolis võtavad sageli võõra süü enda kanda, taludes kaeblemata ebaõiglast karistust.

Loomeinimesed, keskmisest andekamad, kes aeg-ajalt väsivad suure töö- ja vastutusekoorma all niivõrd, et kaotavad korraks lootuse. See tekitab neis ahistust ja ärevust.

Enesekeskne mossitaja, kes süüdistab teisi oma ebaõnnes ja on kaotanud võime elust rõõmu tunda. Võib mürgitada ka oma lähedaste elu.

Töörühmaja, kes ei hooli väsimusest ega lõpeta enne, kui kurnatult kokku kukub. Väsides võib jõuda närvivapustuse piirile.

Inimesed, kes tunnevad meeletut põlgust tolmu, bakterite, puudutuse, isegi suudlemise vastu. Elus teinud tööd, mis ei pakkunud rahuldust.

Intelligentsed ja targad inimesed, tegelevad kaunite kunstidega, näivad lõbusad, kuid tunnevad end üksildasena.

Punastavad või kahvatuvad ootamatult. Soovivad teha kõike väga kiiresti, üksi ja oma tahte järgi. Takistuse tekkides ärrituvad kergesti. Aeglase või saamatu inimese kõrval võivad endast täiesti välja minna.

Enesekeskne, nööbist kinni hoidev tüüp, kes elab teiste energia arvel. Teda tunneb ära lakkamatust kõnevoolust.

Õnneseene-tüüpi inimene, kes aina naeratab. Muretseb haiguste, majandusliku toimetuleku ja tööprobleemide pärast, kuid arenenud huumorimeel aitab neid muresid teiste eest hästi peita. Väldib riide ja vaidlusi.

Energilised ja üliaktiivsed inimesed, kes sageli järgivad väärastunud põhimõtteid. Lapsevanemana tahavad kasvatada oma järglasi kindlate tõekspidamiste ja reeglite järgi, arvestamata lapse tahet ja soodumusi. Ei oska puhata.

Valitsemishimulised, auahned ja järsud inimesed, kes oma eesmärkide saavutamisel võivad muutuda halastamatuks. Sageli suurekasvulised. Võivad kaevata seljavaevusi, liigeste jäikust ja kõrget vererõhku.

Täiuslikkuse poole püüdlevad idealistid, kes lasevad kinnisideedel enda üle valitseda, seda ise märkamata. Rõhutavad sageli õige toiduvaliku ja range moraali tähtsust. Mõni isegi abiellub seepärast, et nii on kombeks.