Töönarkomaan üksikul saarel

“Forrest Gumpiga” Oscareid kogunud Robert Zemeckise uusimas filmis “Kaldale uhutud” (“Cast Away”) on Hanks Federal Expressi süsteemiinsener Chuck - mees, kellel pole niigi palju aega, et pruuti (Helen Hunt) nagu kord ja kohus kosida. Ta viskab karbi kihlasõrmusega naise džiibi esiistmele ning tormab jõululaupäeva õhtul kaubalennukile. Ent lennuk kukub keset Vaikset ookeani alla ning Chuck leiab end inimtühjalt saarelt, kuhu ta peab jääma neljaks ja pooleks aastaks.

Üksik saar seab näitlejale piirangud: suhelda pole kellegagi peale tuule ja mere. “Nagu teeks tummfilmi,” meenutab 44aastane Hanks. Režissöör Zemeckis mäletab end küsivat: “Kuidas sellist filmi huvitavaks teha?” Ja vastavat: “Kõik saab korda, sest mul on Tom. Tema pilgust piisab.”

Hanksi väitel ei teinud Robinsoni kehastamine liiga tema vaimule, küll aga füüsisele. Näitamaks mereandidest koosneva menüü ning aja mõju Chuckile, vändati saarestseenid kahes osas - kaheksakuulise vaheajaga. Vahepeal tuli Hanksil üle 25 kilo alla võtta ja kasvatada tihe täishabe. Sellega katsumused ei piirdunud. “Las ma näitan teile armi,” ütleb Hanks, viskab jala lauale ja sikutab teksasäärt. Põlvekedra all on roosa kuusirp. “Neli päeva enne Fidžilt [võttepaigalt] lahkumist kriimustasin end. Kui jõudsin koju, valutas jalg nii hirmsasti, et ma ei saanud magadagi.” Miski - liivatera või puupind - oli haava sisse kinni jäänud. “Kui põletik oleks vereringesse kandunud, oleks asjad täbarad olnud,” teab filmitäht. “Arst ütles: “Sa, kaabakas, oleksid võinud ära surra!””

Mida me küll kunsti nimel ei tee, resümeerib Hanks jalga põrandale asetades.

Hanksi tegelaskuju peab keset looduse stiihiat ellu jääma, ent kõige suurem katsumus on talle üksildus. Et tänapäeva Robinsoni saatusesse sisse elada, seadis stsenarist William Broyles end laagrisse Cortezi mere kaldal, kus ta pidi nagu Chuckki peavarju leidma, tuld tegema ja õppima ilma õngeta kala püüdma.

“Mõistsin, et füüsiline ellujäämine on võimalik - aga kuidas taluda sellist üksildust?” Broylesile tõi vastuse võrkpall, mille vesi ühel hommikul randa uhtus. “Mul tekkis selle võrkpalliga väga soe suhe, Chuckil samuti,” ütleb stsenarist.

Filmil peab olema moraal. Mis on Chucki kannatuste mõte?

“Seda on kõige parem esitada tegelaskuju dilemma kaudu,” seletab Zemeckis. Kurja saatuse ohver peab lõpuks otsustama, kas jääda saarele ja surra üksindusse või riskida põgenedes eluga.

Küsimusele, kas USA televisioonis eetrisse paisatud “Robinsoni” sari tema linateost ei ohusta, vastab režissöör: “”Kaldale uhutud” uurib inimese kohta ajastu vaimus ja kogu kosmoses, seda, kuidas end jäädvustada. Pealegi pole meil saatejuhti. Raske on end saarelt minema hääletada, kui peale sinu pole seal kedagi.”