Jevgeni Ossinovski: aktsiisilangetuse tõttu joodi rohkem, aga maksuraha laekus miljoneid eurosid vähem (65)
Eesti elanikud tarbisid 2020. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,5 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,7% rohkem kui aasta varem. Alkoholi jätkuva odavnemise mõjul kasvas tarbimine teist aasta järjest ning jõudis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2020. aastal“. Otseselt alkoholist põhjustatud surmasid oli 2020. aastal 108 võrra enam kui aasta varem.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tuletab uuringu valguses meelde, et 2019. aastal langetas toonane valitsus alkoholiaktsiisi.
„Siis esitati laialt kahte väidet: nõnda tuuakse eelarvesse „sadu miljoneid“ maksuraha Lätist „tagasi“ ja alkoholikahjud ei suurene, kuna ostetakse sama palju, aga lihtsalt kodumaal. Täna ilmus neile väidetele värske faktikontroll,“ kirjutab Ossinovski sotsiaalmeedias.
Endine sotsiaalminister toob välja, et enne langetust jõudis alkoholitarbimine madalaimale tasemele sel sajandil. Pärast aktsiisilangetusi on tarbimine kasvanud viis protsenti. See tähendab, et iga 15aastase ja vanema elaniku kohta joodi eelmisel aastal 1,25 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem.
Alkoholi tagajärjel suri 119 inimest rohkem (496 aastal 2018 vs 615 aastal 2020). Alkoholisurmade arv on kasvanud kahe aastaga veerandi võrra. Viimati nägime nii suuri surmanumbreid üle-eelmisel kümnendil.
„Aktsiisilaekumise vähenemise tulemusena kaotas riigieelarve 30 miljonit eurot. Ja see on reaalne raha, mis on eelarvest ära läinud. Aga mitte Lätti, vaid alkotootjate taskusse,“ tõdeb Ossinovski.
„Alkoholipoliitika ei tohi lähtuda aktsiisitulust ja debatt piirduda pelgalt aktsiisimäärade timmimisega. Alkoholi tarbimine ei ole kunagi riigile ja ühiskonnale tulutoov. Kaasnevad kahjud on igal juhul suuremad kui mistahes maksulaekumised. Seetõttu jäin ka 2019. aastal alkoholiaktsiisi langetamisel eriarvamusele. Suuri tervishoiualaseid väljakutseid ei saa lahendada tervisevaldkond üksinda. Kasvav alkoholi tarbimine ja sellest tingitud kahjud on meie riigi ja kogu ühiskonna ühine probleem ja väljakutse, mis vajab järjepidevat tähelepanu ning tõenduspõhiseid lahendusi,“ nõustub Ossinovskiga tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 615 inimest, mis on üle 100 rohkem kui 2019. aastal ning on üksiti viimase 10 aasta suurim arv. Kaotatud elude hüppelist kasvu näeme tööealiste inimeste seas – vanuses 45-64 suri 410 inimest, neist noorim mees oli 29aastane ja naine 31aastane. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.
„Alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,“ ütles TAI direktor Annika Veimer. „Alkoholi kogutarbimise kasvu juures alkoholiga seotud probleemid ühiskonnas suurenevad – kannatavad nii lapsed, noored kui tööealised ning praegu on viimane aeg mõelda alkoholi kättesaadavuse piiramise võimalustele“.
Kommentaarid