võiks avaldada hoopis intervjuusid Eri Klasi kaasaegsetelt, Eestimaalt, nt Estoniast. Ega neid liiga palju olegi, aga olnud aktiivse kultuurielu mäle(s)tamiseks... Ainult nais(t)ele keskendumine eriti lugemisväärilist ei anna, osa neist on lausa lobisenud. Ajakirjandus ei saa olla vaid kopi-paste, kuhu suuresti liigutud ollakse ja seetõttu ka leh(t)e(de) tellijatest-ostjatest ilma jäädud. Juba 5 aastat on möödas Eri Klasi minekustki...
Ime oleks, kui ta prouale märku ei annaks! Veidi silmakirjalik jutt tädil. Peale Klasi surma pani mehe õlimaalitehnikas portreegi müüki, muust rääkimata. Ei ole vist päris ok tegu.
Mõni aasta tagasi tulin pimedal ajal koju. Täis kui sitikas ning komistasin ja kukkusin maoli kõnniteele. Peas undas ja kõrvus vilistas ning äkki kuulsin ammu manalateele läinud ema manitsussõnu - poja, ära laku kui pea ei kannata.
Sellepärast, et küsitakse. Midagi ei tule iseenesest.Ju oli meedial vaja ja meedia läks "ukse taha". Viisakas inimene suhtleb siis. Aga mis üleloomulikesse jõududesse puutub, siis olen mina selle künnise ületanud ja hindan teadust, sestap tegi hiljuti nalja mu ema ütlemine, et kadunud isa müdistab---kapis lõhkes teeklaas iseenesest killupuruks...
Eri oli fantastiline inimene, aga se naine halab selleks, et teda ei unustata. Iga naine, kes palju aastaid koos mehega armastauses elas, tunneb sama. Olgu ta geenius või lihtne tööline.
Olen nõus. Justnimelt, see naine ise ju pole keegi. Ja tal pole enam neid hiilgavaid balle ja koosviibimisi, mis olid tal Eriga. Olen kogu aeg arvanud sellest naisest halvasti.
KOMMENTAARID (20)