Sel suvel 27. juulist 8. augustini Põlvamaal Kiidjärvel mängitavas muusikalis „Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu” veedab peategelane Kalmer Tennosaar (Kalle Sepp ja Sepo Seeman) palju aega Hardi Tiiduse (Priit Strandberg) ja Valdo Pandiga (Veikko Täär.) Alates 1956. aastast, kui Kalmer Eesti Televisiooni tööle läks, veetis ta ka päriselus nendega koos palju aega – nii telemajas tööl kui ka pidades pidusid, millest muusikalivaatajagi osa saab.
Peod toimusid nii kuulsas telemaja puhvetis keldrikorrusel kui ka üle tänava praeguse Hiltoni hotelli kohal asunud Kungla hotelli baaris. Nii-öelda tavalised inimesed tänavalt sinna sisse ei pääsenud, aga telemaja rahvas istus seal sageli ja kaua.
Põline tallinlane Hardi Tiidus oli Tennosaarest 10 aastat vanem, Pant oli aga Tennosaarega üheealine ja pärit samuti Põlvamaalt nagu Tennosaargi (täpsemalt Valgjärvelt).
Hardi Tiidus oli entsüklopeediliste teadmistega mees, väga hea huumorisoonega, mängis hästi klaverit ja laulis kupleesid, mida ka muusikalis näeme. Tiidus lõpetas Eesti ajal 1937. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja seejärel õppis kuni sõja alguseni Tallinna Tehnikaülikoolis. Siis tuli uus võim ja Tiidus võttis Teisest maailmasõjast osa Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Ta oli 7. Eesti Laskurdiviisi 23. Suvorovi ordeniga suurtükipolgu 1. divisjoni ülema asetäitja poliitalal ja sai ka Isamaasõja II järgu ordeni. See asjaolu muidugi ei takistanud tal koos sõjas Saksa poolel olnud Valdo Pandiga nõukogude võimu üle aasimast, kui ainult omad ümber olid.
1952 lõpetas ta ajaloolasena Tartu Riikliku Ülikooli ja televisiooni tööle läks Tennosaarega samal ajal – 1956. aastal.
Tiidus juhtis muu hulgas saadet „Vana hõbe“, osales mälumängusaatesarjas „Kes keda?“ ja kuulus aastakümneid Eesti Raadio „Mnemoturniiri” tarkade klubisse. Tiidus suri 1999. aastal.
Valdo Pant oli Eesti-aegse politseikonstaabli poeg, kes Teises maailmasõjas oli hilisema sõbra Hardi Tiiduse vastaspoolel. 1944. aastal mobiliseeriti Pant Saksa sõjaväkke ja ta teenis 20. Eesti diviisi väljaõpperügemendis. Samal aastal langes ta Punaarmee kätte vangi ja pidi veetma aasta Maardu vangilaagris. Seejärel saadeti Pant Punaarmeesse sõdima ja ta pääses suhteliselt kerge karistusega.
1948. aastal alustas ta tööd Eesti Raadios reporteri, kommentaatori ja saatejuhina. 1966. aastal, kui Tiidus ja Tennosaar olid seal juba 10 aastat töötanud, läks ka Pant Eesti Televisiooni.
Pant juhtis teles mälumängusaateid, sealhulgas Eesti-Soome mälumängusaadet „Naapurivisa”, kus osales ka Hardi Tiidus. Pant hakkaski viktoriini nimetama mälumänguks.
Valdo Pandi märgiliseks tööks jäi saatesari „Täna 25 aastat tagasi” aastatel 1966–1970, kus Pant käsitles Teise maailmasõja sündmusi, tollal räägiti küll Suurest Isamaasõjast, mis algas Saksamaa kallaletungiga Nõukogude Liidule ja lõppes 9. mail 1945. See oli Nõukogude Liidus nii tähtis sündmus, et mõlemad sõnad selles tuli kirjutada suure tähega. Ühtekokku oli saatesarjas eetris 314 saadet.
Pant suri 1976. aastal.
Hardi Tiidus ja Valdo Pant puhkavad ka Tallinna Metsakalmistul lähestikku.
Tennosaare ja Pandiga üheealine oli ka lavastuses nähtav Ruth Peramets-Püss (Inga Lunge), kes oli
Eesti Televisiooni esimene diktor ehk Tennosaare lähikolleeg. Hiljem sai temast ülipopulaarne lastesaadete juht tädi Ruth, nii nagu ka Tennosaarest sai teletäht ja lastesaate „Entel-tentel” juht.
1967. aastal alanud saatesarja nimi oli „Tädi Ruthi jutt” ja sellega sai temast tädi Ruthi nimeline legend.
Ruth Püss suri 2005. aastal. „Tegemist oli ääretult sümpaatse ja südamliku inimesega, Ruthil oli soe silmavaade, meeldiv hääl ning kena väljanägemine,” on meenutanud tema tollane kolleeg Rein Karemäe.
Tennosaare õepoeg Mati Talvik (Priit Strandberg), kes sündis 1942. aastal, jõudis televisiooni tööle 1968. aastal. Just samal ajal läks ka Kalmer pärast kuueaastast laulmispausi telesse tagasi ja hakkas tegema kuulsat „Entel-tenteli“ lastesaadet. Mati Talvik suri kolm aastat tagasi.
Kosmonaut German Titov (Peeter Oja), kellega Tennosaar Moskvas tutvus ja kes ka Eestis külas käis, oli Tennosaarest seitse aastat noorem. Ta oli esimese eduka kosmoselenduri Juri Gagarini varupiloot ja maailma teine kosmonaut, kes tegi 6. augustil 1961 kosmoselaevaga Vostok 2 17 tiiru ümber Maa. See oli esimene üle ööpäeva kestnud kosmoselend, mis kestis ühe päeva, ühe tunni ja 11 minutit.
German Titov on siiani jäänud kõige nooremaks kosmoses käinud inimeseks – ta oli siis 25 aasta ja 11 kuu vanune. Titov suri 65aastasena 2000. aastal infarkti.
„Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu” 27. juulist 8. augustini. Piletid on müügil SIIN.