Tiit Haagma
Foto: Teet MalsroosMEENUTADES TIIT HAAGMAT: „Ta oli haruldane inimene, väga sümpaatne ja mõnusa huumoriga“
„Tiit oli minu kõige kauaaegsem Sõber,“ räägib muusik Toomas Rull, meenutades head kolleegi ansambel Ruja päevilt. „Seda toredust, mida tema on minuga jaganud, ei pane järelhüüdeks paari lausega kirja. Käisin eelmisel nädalal Kaptenil külas kui oli saadud vaktsiinist taastunud. Nüüd...“ tõdeb ta ja ütleb, et sõnadest jääb praegu puudu. Oma head sõnad saadavad teele lisaks Toomasele ka Andres Oja ja Raul Vaigla.
Dirigent Paul Mägi meenutab mälupilte kauge aja tagant. „Olime Pae tänava poisid. Sattusime elama uhiuutesse kõrvuti paneelmajadesse ja kohe tekkis tugev sõprus. Tema kutsel läksime purjetamise trenni – tema jäi ja sai meistriks. Algkooli ajal tekkis Tiidul huvi muusika vastu ning esimene lugu, mida talle kitarril õpetasin oli „Jaan läks jaanitulele“. Seejärel 16. keskkooli ansambel „Varjud“, kus Tiit omandas imelise kiirusega basskitarristi oskused,“ räägib Paul.
„Alati kindel, mõnusa huumoriga, ustav kaaslane. Edasine elutee on hoidnud meid lahus, aga soojad mälestused meie kujunemise aastatest jäävad. Puhka rahus, armas noorpõlve sõber!“ sõnab Paul viimaks.
„Mäletan, et tegime koos ühe saate „Heli nälg“ Vikerraadios ja meenub, et Tiit oli hästi jutukas,“ ütleb Andres Oja. „Ta oli haruldane inimene... Maailmas ei tule meelde ühtegi kuulsa bändi muusikut, kes oleks sportlasena tulnud maailmameistriks või vastupidi. Ta oli tõesti haruldane inimene.“ Kuigi nad puutusid vähe kokku, räägib Andres, et Tiit oli väga-väga tore inimene.
„Väga kurb uudis. Kohtusime pigem harva ja juhuslikult, kas siis mõnel kontserdil või mujal, viimasel ajal üldsegi mitte. Aga inimesena oli Tiit väga sümpaatne, empaatiline ja mõnusa huumoriga,“ ütleb muusik Raul Vaigla.
Kommentaarid (0)