Eero Spriit: Tõnu jääb minu mälestustesse kui väga šarmantne, rõõmsameelne ja energiline inimene

Eero jutustab, kuidas proovides rääkis Tõnu tihtipeale huvitavaid lugusid elust enesest ja teatrist ning palju-palju anekdoote. „Vähe sellest, et ta seda proovide vahel tegi, oli ka enne etendust Tõnu ümber kogunenud palju inimesi, kellele ta grimmitoas anekdoote rääkis ja kõik naersid,“ lisab ta. 

Eero meenutab muuhulgas üht seika, mil nad mängisid koos Vana Baskini teatris tema enda lavastatud tragikomöödias „Meie naised“. „Kui mina olen selline inimene, kes enne etendust tahab kusagile pimedesse nurka minna, et keskenduda rollile, siis Tõnu seevastu rääkis kogu aeg naljalugusid ja kõik naersid. Imestasin, kuidas ta suudab mõne minuti pärast lavale tulla, kuigi andekoot alles pooleli on,“ räägib Eero. Tema sõnul pidi Tõnu tulema 15 minutit pärast tüki algust lavale traagilise informatsiooniga, väga raskes enesetundes ja ütlema, et tappis perekonnatüli käigus oma naise.

„Mõtlesin, kuidas ta suudab seda teha, kui praegu ise veel anekdooti räägib. Ja tõepoolest, meie juba mängisime, siis tuli Tõnu lavale ja 30 sekundi pärast nägin, kuidas tal pisarad voolasid ja oli rollis täiesti sees. Küsisin muidugi, kuidas ta seda suudab, mille peale tema vastas: „Ma ei tahagi rolli keskenduda enne ja mul ongi vaja spontaansust. Lähen äkki rolli sisse ja siis tuleb kõik ausalt“ See viitab ürgandele ja Tõnu oli tõepoolest üks suur-suur ürganne Eesti teatrimaastikul,“ lisab Eero.