The Black MambaFoto: Arlin do Camacho
Üritused
14. mai 2021, 07:55

EUROVISION 2021 | Portugali eurolauljad: meie laul sai inspiratsiooni Amsterdamis kohatud narkomaanist tänavaprostituudi elust (2)

Portugali tänavu Eurovisionil esindav ansambel The Black Mamba sai kokku 2010. aastal. Meeste lugu "Love Is On My Side" on inspiratsiooni saanud Amsterdamis kohatud narkomaanist tänavaprostituudi elust. Sel aastal viivad nad kolm aastat tagasi Madalmaade külastuse järel sündinud pala sinna tagasi. 

 

Ansamblisse kuuluvad Pedro Tatanka, Miguel Casais, Marco Pombinho, Rui Pedro Vaz ja Guilherme Salgueiro. "Alustasime 2010. aastal kolmekesi. Mängisime väikestes klubides ja baarides. 2012. aastal andsime välja oma esimese albumi ja oleme pärast seda tuuritanud Ameerikas, Philadelphias ja New Yorgis ning esinenud Portugali suurimatel lavadel," räägib Pedro. Oma nime said nad National Geographicu loodussaatest mao Must mamba järgi. 

- Millest teie lugu räägib?

Pedro: see on lugu ühest vanadaamist, keda 2018. aastal Amsterdamis tuuril olles ühes coffee shopis kohtasime. Naine rääkis meile oma kurva loo, kuidas ta 1960.-70. aastatel sinna kolis, oli Nõukogude liit ja temal vail kotitäis lootusi ja unistusi, aga kõik läks valesti - temast sai narkomaan ja tänavaprostituut. Lõpuks uskus naine, et kõige olulisem elus on armastus, mis võidab kurja ning see ongi meie loo põhisõnum. 

Tema lugu inspireeris mind tagasi Portugali tulles laulu kirjutama. Pidin seda küll pisut kohendama, sest ma ei teadnud mõndasid nüansse. Näiteks on laulus lause "lahkusin kodus 16aastaselt", kuid selle pidin ise lisama. Eriti tore on see, et see lugu sai alguse Amsterdamist ja läheb nüüd Hollandisse tagasi. 

- Mida tänavuselt võistluselt ootate ja millised on teie eesmärgid?

Miguel: oleme väga rõõmsad, et saame nii suurel ja tähtsal üritusel osaleda. Esiteks loodame, et inimestele meie muusika meeldib ja loodame, et Eurovision toob meile rahvusvahelist tuntust. Oleme küll korduvalt Portugalist väljaspool mänginud - USAs, Brasiilias, Norras, Hispaanias, Suurbritannias -, aga meil pole olnud agentuuri või suuri partnereid, et suuri tegusid teha. Äkki Eurovisioniga see õnnestub. 

- Kas olete kunagi Eurovisionil osalemist kaalunud või juhtus see nii-öelda kogemata?

Pedro: kogemata see ei olnud - meile pakuti võimalust ja võtsime selle vastu, kuid tõsi, see polnud meil plaanis. Portugali laulukirjutajaid ja artiste kutsutakse igal aastal võistlema, kuid miskipärast ei taheta oma lugusid esitada. Ei tea, mis põhjuseks on, kas nad ei vaja sellist reklaami või ei taha hääletust. Kui meid kutsuti, ütlesin kuttidele kohe, et ma tahan laulda ja mulle meeldib seda kõige rohkem teha. Tahtsime osaleda selleks, et Portugali muusikat tutvustada ja muidugi on tore lockdown'i ajal lõpuks sõpradega kokku saada ja muusikat teha. Me ei olnud tükk aega kohtunud. 

- Kuidas reageerisite kui võitsite?

Pedro: ma arvan, et video ja fotod ütlevad rohkem kui tuhat sõna. Me ei uskunud seda üldse! Me polnud end üldse võidule häälestanud, mõtlesime lihtsalt, et tuleb olla rahulik ja korralikult esindada. 

The Black Mamba võiduemotsioonid Foto: PEDRO PINA

- Möödunud aastal jäi Eurovision ära ja paljud riigid otsustasid sel aastal valida uue esindaja. Mida sellest arvate? Kas see on teie arvates ebaõiglane?

Marco: ma arvan, et kui me oleks eelmisel aastal võitnud ja meie asemel oleks uus esindaja valitud, siis arvaksime küll, et see on ebaõiglane.

Pedro: ma arvan, et asi pole ebaõigluses, kuid eelmise aasta esindajast on kahju küll. Pandeemia on kõigi jaoks nii palju ebaõiglust kaasa toonu - me pole terve aasta esineda saanud, ning olukord on kõigi jaoks rahaliselt ja emotsionaalselt raske. 

- Mis on te suurim hirm Eurovisioni eel? 

Pedro: me ei karda midagi. Oleme sellise pingega harjunud, kuigi seekord on see teistsugune. Esindame lisaks iseendale ju ka oma rahvast ja riiki. Oleme palju esinenud, seega me ei karda. Oleme enesekindlad ja usume sellesse, mida teeme. Oleme väga elevil. Sellisel laval ja nii paljudele inimestele esinemine on kord elus võimalus.

Miguel: me ei tunne pinget, et peame võitma või väga hea koha saama. Teeme lihtsalt seda, mida oskame kõige paremini - esineme hästi ja naudime. 

- Üsna suure tõenäosusega ei lubata sel aastal saali publikut. Mida sellest arvate? Kas publiku kohalolu on teie jaoks oluline (Praeguseks on teada, et Hollandi valitsus lubab võistlust vaatama 3500 inimest, intervjuud on tehtud enne seda uudist – toim.)?

Marco: ilma publikuta on muidugi keeruline, kuid meile meeldib väga koos mängida. Oleme head sõbrad, meil on alati koos lõbus ja tore, ning naudime ka ilma publikuta mängimist. Anname igal juhul endast parima. 

- Kumb on teie arvates olulisem – laul ise või lavaline esitus? Miks?

Pedro: ma usun, et mõlemad on olulised. Eelkõige on Eurovision muidugi lauluvõistlus, kuid esitus võib loo teha paremaks või halvemaks. Mõnikord ei laula inimene väga hästi ja siis võib esitus päästa. Näiteks lugu "I Will Always Love You" on originaalis Dolly Partoni oma, kuid kuulsaks sai see, kui Whitney Houston sellele oma hääle andis. Need kaks versiooni on väga erinevad. 

- Aastate jooksul on pidevalt räägitud ka sellest, mis keeles peaksid võistlejad laulma. Mis teie arvate – kas igaüks peaks laulma oma riigikeeles, inglise keeles või võiks kõik olla nii, nagu praegu?

Pedro: ma arvan, et nii, nagu praegu on, sobib. Muusika on sõna- ja mõttevabadus ning muusikud ongi just seepärast kunstnikud, mitte advokaadid või insenerid, et ei peaks mingeid reegleid järgima. Kunsti võlu ongi teha, mida ise tahad. Kui laul toob kananaha ihule, ei jäta sa selle poolt hääletamata vaid seepärast, et see pole sinu emakeeles. 

Miguel: kirjanike raamatuid tõlgitakse ja müüakse ju samamoodi teistes riikides. Sõnum on oluline, mitte keel. 

- Milliseid üllatusi tänavuselt võistluselt ootate?

Pedro: Eurovision üllatab igal aastal ja see on täiesti ennustamatu võistlus. 

- Mida arvate Eesti esindaja Uku Suviste loost?

Miguel: mulle isiklikult see laul meeldib.

Pedro: ma ei ole veel kuulanud, aga luban, et kuulan!