Fyr og FlammeFoto: NICOLAI EGENSE
Katharina Toomemets 11. mai 2021 11:30
"Oleme teismeliste iidolid, keda su vanemad mõistavad!" Nii kirjeldab end Taani duo Fyr & Flamme, kes sel aastal riiki Eurovisioni lauluvõistlusel esindab. 

 

Ansamblisse Fyr & Flamme kuuluvad laulja Jesper Groth ja laulukirjutaja-produtsent Laurits Emanuel. Mehed tundsid koheselt loomingulist sädet, kui said aru, et neil on ühine huvi šlaagrite ja Eurovisioni lugude vastu, eriti 1970.-1980. aastate muusika osas. 

Võistluslugu "Øve os på hinanden" on saanud inspiratsiooni Taani Eurovisioni eelvooru Melodi Grand Prix varasematest lugudest ning juurde on pandud seitsme- ja kaheksakümnendate rütme, mis kuulaja tantsupõrandale minema sunnib. 

Laurit selab väikeses linnas nimega Jylland ning kasvatab naisega seal kaht last, kirjutab ja produtseerib lugusid. Tuntud komöödianäitleja Jesper elab aga Kopenhaagenis ning tegutseb seal telenäo ja teatrinäitlejana. 

- Millest teie lugu räägib?

Jesper: "Øve os på hinanden" räägib ebakindlustest, mida me läbi elu kogeme, näiteks armudes. Meie lugu kirjeldab tantsupõrandal lahti rulluvat stsenaariumi - teame ilmselt kõik seda tunnet, kui näed üht kindlat inimest tantsupõrandal, kuid kardad teda tantsima kutsuda, ja neid väikesi samme, mida selleks siis teed. 

- Mida tänavuselt võistluselt ootate ja millised on teie eesmärgid?

Laurits: ootame, et saaksime koos kõigi teiste võistlejatega osa ühest ägedast seiklusest!

- Mida Eurovision teie jaoks tähendab?

Jesper: minu jaoks on Eurovision alati olnud üks väga-väga muinasjutuline universum, kus sa ei tea kunagi, mida riikidelt oodata. Keegi ei tee kunagi samasugust asja mitu aastat järjest. Riigid võivad olla väga tõsised, dramaatilised või tuua lavale hoopiski popiklassikat. Eurovision on värviline maailm, täis ennustamatust.

Laurits: on lõbus jälgida, kuidas Eurovision näitab inimestele, milline muusika maailmas parasjagu trendikas on. 12 aastat tagasi tegid kõik näiteks salsa- ja latiinomuusikat, sest siis oli Ricky Martin superpopulaarne. 

- Kas Eurovisionil osalemine on olnud teie unistus?

Jesper: oleme alati mõelnud, et võiksime Fyr og Flammega seal osaleda. 

Laurits: olen varem oma karjääri jooksul teinud väga erinevat muusikat, näiteks hard rock'i ja technot, mis tavaliselt Eurovisionile ei sobi, aga meie Fyr og Flamme lugu ja lavasõu sobivad võistlusele minu arvates väga loomulikult. 

- Miks otsustasite Eurovisionile kandideerida? Kuidas reageerisid, kui sind oma riigi esindajaks valiti?

Laurits: mõte proovimisest tundus nii ahvatlev, et oleks olnud rumal mitte proovida. Me lihtsalt pidime! Järsku oli aeg mööda läinud ja me võitsime! Mäletan, kuidas saime napilt rohkem hääli kui teine koht ja karjusime hingepõhjast! See oli suur lunastus väga veidrale aastale.

Jesper: võiduhetkel mõtled sa ainult selle, et võitsid kohaliku võistluse. Eurovisionile mineku peale vaevalt mõtled. Aga võit on väga liigutav ja mul on suur au. 

- Möödunud aastal jäi Eurovision ära ja paljud riigid otsustasid sel aastal valida uue esindaja. Mida sellest arvate? Kas see on teie arvates ebaõiglane?

Laurits: tunneme eelmise aasta võistlejatele väga kaasa, sest neil oli suurepärane laul. Samas saame meie võimaluse võistelda vaid seetõttu, et otsustati valida uus esindaja. 

- Mis on teie suurim hirm Eurovisioni eel? Mida ootate enim?

Jesper: peale selle, et me ei suuda ära odata, et saame olla osa sellest suurest sõust, on meil üks fantaasia: et seisame sööklajärjekorras ja kohtume seal kõigi teiste osalejatega, kes kannavad oma lavariietust. Kui silmad kinni panen ja seda ette kujutan, näen vaimusilmas Norra esindajat sinises kombinesoonis ja meid valges ja punases. Selline tunne.

Laurits: me pole veel närvis, kuid ilmselt peagi oleme. Praegu oleme lihtsalt valmis võistlema!

- Üsna suure tõenäosusega ei lubata sel aastal saali publikut. Mida sellest arvate? Kas publiku kohalolu on teie jaoks oluline (Praeguseks on teada, et Hollandi valitsus lubab võistlust vaatama 3500 inimest, intervjuud on tehtud enne seda uudist – toim.)?

Laurits: kõik osalejad unistavad kindlasti, et seda unikaalset kogemust toetab ka elav publik ning rahvale esinemine oleks tõeliselt maagiline kogemus. Samas oleme bändiga kogu oma muusika välja andnud just koroona-aastal, seega publiku puudumine ilmselt meie esitust eriti ei mõjuta. Jesper on näitleja, seega olen kindel, et ta suudab ükskõik, millistes oludes esineda. Green room on sel aastal kohe lava ees, seega saavad lavalolijad nagunii saalist energiat. 

- Kumb on teie arvates olulisem – laul ise või lavaline esitus? Miks?

Laurits: need käivad koos. Laulud elavad pärast lavaesitust oma elu edasi, kuid lavasõu peab olema tasemel!

- Aastate jooksul on pidevalt räägitud ka sellest, mis keeles peaksid võistlejad laulma. Mis teie arvate – kas igaüks peaks laulma oma riigikeeles, inglise keeles või võiks kõik olla nii, nagu praegu?

Laurits: meie jaoks bändina on muusika ja meie olemus ka pisut vaade minevikku, seega on taani keeles laulmine meie jaoks loomulik.

Jesper: usume, et emakeeles lauldes muudame publiku ka pisut uudishimulikumaks kui nad muidu oleks. Isiklikult pole mulle ükski lugu kunagi vähem meeldinud vaid seepärast, et see mingis muus keeles on. 

- Mida arvad Eesti esindaja Uku Suviste loost?

Laurits: meie jaoks on väga muljetavaldav, kui rahvusvaheline popilik kõla sel lool on. Me ei jõua ära oodata Ukuga kohtumist.