EUROVISION 2021 | Ukraina eurolauljad: meie põhieesmärk on tutvustada eurooplastele Ukraina muusikat

Bänd sai alguse aastal 2012, kui produtsent Taras Shevchenko kohtus laulja Kateryna Pavlenkoga. Pärast mitme loo lindistamist said nad aru, et Ukraina folkloor ja elektrooniline muusika sobivad väga hästi kokku. Kateryna on suurema osa oma elust õppinud folkloori. Ta kasutab lauldes iidset folktehnikat. 

Taras Shevchenko on bändi produtsent nind mängib klahvpille ja perkussiooni. Ihor Didenchuk on folklorist ja multiinstrumentalist, kelle pilliarsenali kuulub hulk traditsioonilisi instrumente, samuti lööb ta kaasa räpipundis. 

Ivan Hryhoriak kasvas üles Karpaatides ja on eksperimenteerinud mitmete muusikastiilide ja helidega - näiteks on ta proovinud akustilist kitarr, progressiivset metalit, mänginud bassi folkorkestris ja ka elektrikitarri. 

- Millest teie lugu räägib?

Kuna meil on loost praeguseks kaks versiooni, on nende taga ka kaks lugu. „Shum, osa 1“ oli meie versioon rituaalsest rahvatantsust, mis pühendatud muistsetele metsahingedele, kellesse meie esivanemad uskusid. Nemad on seda tantsu esitanud kevade alguse puhul, kuid lisasime sellele veel ühe tähenduse. Tahtsime näidata, et isegi isolatsiooniajal on inimestel ühine eesmärk – teha midagi head. Tegime sellele ka järje „Shum, osa 2“, kus kevad on juba tärganud ja meie peame samuti ärkama, enda ümber vaatama ja nägema, mida saame teha selleks, et maailm oleks parem paik.

- Mida tänavuselt võistluselt ootate ja millised on teie eesmärgid?

Bändina viitame endile kui Ukraina muusika ja kultuuri esindajatele, seega ongi meie põhieesmärk tutvustada eurooplastele Ukraina muusikat. Muidugi soovime me võita, kuid see ei tähenda, et võit oleks kõige olulisem.

- Mida Eurovision teie jaoks tähendab?

Meie jaoks on see alati olnud viis ülistada muusikat ja avastada uusi artiste. Oleme väga suured Loreeni (2012. aastal Eurovisioni võitnud Rootsi artist – toim.) fännid, kuid ilmselt poleks me tema muusikat ilma Eurovisionita avastanud.

- Kas Eurovisionil osalemine on olnud teie unistus?

Ausalt öeldes ei vaata me Eurovisioni kui võistlust, kus on suur konkurents ja keegi kaotab või võidab. Eurovisionil osalemine tähendab, et saad inimestele midagi tähtsat öelda või näidata. Meil on suur au, et meil on võimalus seda teha. See on Go_A jaoks suur samm, kuid meil on veel palju plaane, seega meie elud ei lõppe Eurovisioniga.

- Miks otsustasite Eurovisionile kandideerida? Kuidas reageerisite, kui teid oma riigi esindajaks valiti?

Osalesime peamiselt oma fännide pärast. Saime umbes aasta aega neilt sõnumeid, mille sisuks oli, et peaksime järgmisel korral riigi eelvoorus osalema. Siis saimegi telefonikõne eelvooru korraldustiimilt ja otsustasime võimaluse anda. Kui meid võitjaks kuulutati, oli esimene mõte: „Okei, kus konks on?“ Oli raske mõista, et ilma mänedžeri või esindajata bändil on võimalus see võistlus võita. Olime väga tänulikud kõigile, kes meisse uskusid ja meie poolt hääletasid. Eurovisionil osalemine on suur au ja vastutus.

- Pidite oma riiki ka mullu esindama. Kuidas reageerisite uudisele, et võistlus ära jääb?

See kõik juhtus nii kiiresti, et meil polnudki aega reageerida. Saime sõnumi hetkel, kui töötasime salvestusstuudios. Mõne minuti pärast saime veel järgmisegi sõnumi. Esimene ütles, et Eurovision 2020 jääb pandeemia tõttu ära ja teine, et meid on valitud Ukrainat 2021. aastal Eurovisionil esindama.

- Mitmed riigid otsustasid tänavuseks võistluseks uue esindaja valida. Kas kartsite ka, et sa ei saagi võistelda? Kuidas reageerisite, kui selgus, et saate siiski teise võimaluse?

Me ei kartnud, sest meil polnud selleks konkreetselt aega.

- Kas teie arvates on ebaõiglane, et mõni riik uue artisti saadab?

Me ei saa astuda kellegi teise kingadesse ja ei tea, kuidas teised artistid end selliste uudiste valguses tunnevad. Pandeemiaolukord on kõigi jaoks olnud päris keeruline, kuid tahame uskuda, et kõik juhtub põhjusega ja artistidel, kes sel aastal uut võimalust ei saanud, avaneb võimalus hiljem.

- Kas olite ka kurvad, et pidite selleks aastaks leidma uue loo ja ei saanud võistelda mullusega? Kumb neist – eelmise või selle aasta – lugudest teile rohkem meeldib? Miks?

Kui saime teada, et peame 2021. aasta võistluseks uue loo kirjutama, teadsime kohe, et see ei saa olema „Solovey versioon 2“. „Solovey“ oli sel hetkel perfektne laul ja see on oma osa juba täitnud. 2021. aastal on „Shum“ see, mida tahame inimesteni tuua. Neid kaht laulu on keeruline võrrelda, sest need on täiesti erinevad. Siiski on neil midagi ka ühist – mõlemad on kirjutatud ilma ootusteta, lihtsalt nii, et oleme meie ise. Kui „Solovey“ kallal töötasime, mõtlesime, et teeme lihtsalt hea loo ja vahet pole, kas see osaleb Ukraina eelvoorus või mitte – meil on hea laul. „Shumiga“ oli peaaegu sama. Oleme väga rõõmsad, sest ootusteta loo kirjutamine annab inspiratsioonile ja emotsioonidele palju rohkem ruumi.

- Mis on teie suurim hirm Eurovisioni eel? Mida ootate enim?

On võimalus, et piirangute tõttu ei saa me oma fännidega kohapeal suhelda. Fännid on põhimõtteliselt meie ansambli viies liige ja nendega suhtlemine, laval või lavalt maas, on meie jaoks väga oluline.

- Üsna suure tõenäosusega ei lubata sel aastal saali publikut. Mida sellest arvate? Kas publiku kohalolu on teie jaoks oluline (Praeguseks on teada, et Hollandi valitsus lubab võistlust vaatama 3500 inimest, intervjuud on tehtud enne seda uudist – toim.)?

Publik on meie jaoks väga oluline. Laval inimestele esinedes tekib energiaring – meie anname muusika kaudu energia inimestele ja nemad võtavad selle vastu, kujundavad selle ümber, mitmekordistavad ja annavad meile tagasi. Publikuta esinemine on väga keeruline. Eelmisel aastal andsime me aga päris palju veebikontserte, vahel läksime isegi keset proovi otse-eetrisse, seega oleme sellega harjunud.

- Kumb on teie arvates olulisem – laul ise või lavaline esitus? Miks?

Usume, et Eurovisionil on nii laul kui ka lavaesitus mõlemad olulised. Keskpärane lugu hea lavaesitusega ei tööta nii hästi kui vastupidine versioon.

- Aastate jooksul on pidevalt räägitud ka sellest, mis keeles peaksid võistlejad laulma. Mis sina arvad – kas igaüks peaks laulma oma riigikeeles, inglise keeles või võiks kõik olla nii, nagu praegu?

Arvame, et see on iga artisti enda otsustada. Meie esindame Ukraina folkloori, mis on saanud modernse kuue. Ukraina keel on selles lahutamatu osa oma foneetika, häälduse ja mitmete teiste aspektide tõttu. Kui laulaksime oma lugu erinevates keeltes, kaotaks see oma võlu. Teisalt on inglise keeles väga palju suurepäraseid lugusid ja vahel on lihtsam inglise keeles laulda, et kõik mõistaksid loo sõnumit. Meie arvates oleneb kõik siiski loost. Mõnikord pole aga üldse vahet – paljud inimesed oskavad kirjeldada tunnet, mis valdab neid siis, kui nad ei mõista laulu sõnu, aga laulja esitus ja muusika puudutavad nii väga, et laulust aru saamiseks ei peagi sõnu mõistma.

- Milliseid üllatusi tänavuselt võistluselt ootate?

Eelmine aasta tõi juba piisavalt „üllatusi“. Parim üllatus oleks see, kui publik oleks saalis.

- Mida arvate Eesti esindaja Uku Suviste loost?

Eurovision on suurepärane võimalus uute artistide avastamiseks. Uku Suvistel on väga emotsionaalne hääl. Ja lavasõu – „sukeldumise“ osa on uskumatu!