„Vanaisa oli tohutu öösel töötaja ja tema kabinetist kostis korralik trükimasinamuusika,” mäletab Laura. „Minu jaoks oli võimatu aru saada, kuidas on võimalik nii kogu aeg öösiti tööd teha. Tal oli Sõstra tänava korteris oma väike kabinet, võrratu nagu aarete kamber. Äärest ääreni raamaturiiuleid täis ja tema istus seal raamatute vahel.”