Lisaks eelnevale ütles ka Eesti-Soome tantsupeo üks koreograafe Helle-Mare Kõmmus peo proovides tekkinud olukorra kohta tabavalt: "Meie tantsupeo traditsioon annab kõvasti tunda: Eesti tantsija on distsiplineeritud, tubli ja tragi ja saab väiksemastki käsklusest aru. Ja rühmad on meil määratud suurusega. Aga Soome tantsija, tema tuleb tõesti peole - see, kes soovib ja on siia palutud, ja tööd teeb ta nii palju kui jaksab ja kui ei jaksa, siis lahkub lihtsalt platsilt."
Kommenteerides loo pealkirjas olevat tsitaati, siis mulle kui pikaaegsele rahvatantsijale on küll vastupidine mulje jäänud. Eriti torkas see silma 2001. aastal I Eesti-Soome tantsupeol, mis peeti Helsingi olümpiastaadionil. Kõik Eesti rühmad olid teinud eelnevalt kõva töö ära - nii tantsude kui ka kujundite osas -, ja kui läksime Helsingisse ühisproovidesse, tabas meid šokk, sest soomlaste liikumistes valitses totaalne kaos. Niisiis tuli meil täiesti nullist jälle asju ringi vaadata - muuta paljusid sissetulekuid ja liikumisi, sest soomlased ei oleks muidu asjaga toime tulnud.
Kirss ei pea silmas rahvatantsupidu ometigi! See on üldine tantsuoskus, ükskõik kus muusika mängib või laul kõlab, mis paneb jala kõpsuma, lähevad soomlased tantsima. Neil on erinevad tantsud ka selged, meil pole.
KOMMENTAARID (5)