Inimesed

ÕL VIDEO | EESTI UFOLOOD: Igor Volke ning tema kolleegid räägivad viimase poole sajandi põnevamatest juhtumitest (7)

Sirje Presnal | Video: Rauno Vahtre, Tatjana Iljina, 5. aprill 2021 15:10
Õhtulehe TV-l on külas keskkonnaanomaaliate uurijad Igor Volke, Erkki-Gennadi Hannolainen ning Viktor Dobrovolsky. Räägime Eesti sensatsioonilisematest ufolugudest läbi poole sajandi. Siit kandist on ette näidata mõnigi uskumatuna näiv juhtum alates hiljutisest hiidorbist Võrumaal kuni reaalsete kohtumisteni tulnukatega.

Igor Volke on teateid ufode kohta kogunud juba viiskümmend aastat. Ta ise eelistab sõna „ufo“ asemel kasutada väljendit „anomaalne keskkonnanähtus“, sest niinimetatud ufojuhtumid on väga erineva iseloomuga ulatudes psühhosomaatilistest anomaaliatest lendavate „taldrikuteni“.

Samal teemal

Nüüd on Igor Volke pannud kokku kaartidekogumiku „Eesti anomaalsed keskkonnanähtused“, kuhu on märgitud olulisemad teated tema kätte jõudnud erinevatest anomaalsetest keskkonnanähtustest. Vaatlusmaterjal on kogutud isiklike kontaktide, kirjavahetuse ja välitööde käigus.
„Sajad kohtumised tunnistajatega, nende usaldusväärsuse, aga sageli ka isikupärase värvikuse kogemine annab mulle veendumuse materjali tõsiseltvõetavusele alla kirjutada,“ sõnab Volke. „Eriti on põhjust rõhutada välitööde olulisust, vältimaks kaasajal nii levinud tugitooliantropoloogiat.“

Volke jagab anomaalsed keskkonnanähtused viide kategooriasse:
1. Energofoorid. Need on enamasti kerakujulised valgusnähtused, mis võivad esineda nii looduses kui ka siseruumides. Energofoorid, mida nimetatakse ka orbideks, võivad omada toimet keskkonnale ja inimesele. Nende läbimõõt ulatub sentimeetrist rohkem kui meetrini. On geoloogilisi piirkondi, kus selliseid nähtusi esineb eriti ohtralt, näiteks Hellsdalen Norras.
Eraldi liik nähtusi selles kategoorias on kiire- ja prožektorivihutaolised valgused, mis sageli on suunatud vaatlejale. Eestis esineb taolisi valgusnähtusi üpris sagedasti.

2. Tundmatud lendavad objektid ehk ufod. Kõige sagedamini on tegu kelluka- või taldrikukujuliste või sigari- (silindri-) kujuliste lennumasinatega. Need moodustavad umbes kolmandiku kõigist keskkonnaanomaaliatest.

3. Psühhosomaatilised anomaaliad. See on Volke sõnul kõige delikaatsem osa anomaalsetest keskkonnanähtustest, kuna on seotud inimpsüühikaga. Läbi sajandite on inimene kohtunud deemonite, inglite ja Looja enesega. Sellised kohtumised ebatavalise intellektiga võivad muuta radikaalselt kogeja maailmapilti ning olla aluseks uususundite tekkimisel.

4. Tundmatud kolmnurgad. 1970. aastad tõid eri riikide õhuruumi ohtralt tumedaid kolmnurkseid lendavaid objekte. Nende hulgas on suurriikide eesrindlikku militaartehnikat (millest tavainimene suurt midagi ei tea), kuid ka mittemaist päritolu lennumasinaid. Meie õhuruumis on neid objekte jälgitud pidevalt 1990ndate algusest. Valdavalt lendavad nad helitult või nõrga sumina saatel, peatuvad kuni kümmekonna meetri kõrgusel, tavaliselt ei saa neid radariga avastada ja vahel laskuvad nad teatud kindlatesse piirkondadesse. Sageli on need objektid hiiglaslikud, küljepikkusega kuni sada meetrit.

5. Poltergeistid. Poltergeistide puhul täheldatakse esemete, asjade, vedelike liikumist, paiskumist, kadumist ja ilmumist ilma nähtava põhjuseta. Siia kuuluvad akustilised hälbed – helid, hääled, kõned, karjed. Eraldi kategooria on termilised anomaaliad nagu esemete ja inimeste isesüttimine, põlengud, kuumenemised, suitsemised jms. Tunnistajad on rääkinud seletamatutest graafilistest märkidest, tekstidest, korraldustest. Viimasel kümnendil on poltergeistid jõudnud ka elektroonilistesse, infotehnoloogistesse seadmetesse ja veebisuhtlusesse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee