ÕL VIDEO | Austraalia hurmur Justin õpib uut ametit: see töö nõuab kannatlikkust ja teadmisi

„Meeste juuksuriks õppimine on miski, millele olen alati mõelnud,“ tunnistab Justin, et ta on juba ammu plaaninud juuksekäärid pihku haarata. Ta on rõõmus, kui saab ja oskab juuksuritoolis istujale pakkuda seda, mida too tahab. „Samuti huvitavad mind tööga kaasnevad uued tutvused erinevate inimestega,“ viitab meelelahutaja, et eestlaslikku vaikust tema iluteenuseid pakkudes ei hinda.

Oma põhitöö tõttu välimusele äärmiselt palju rõhku panev naistelemmik leiab, et õige juuksuri leidmine on äärmiselt oluline. Eestisse saabudes oli aga ilueedil sellega raskusi, kuna ta ei teadnud, kust või kuidas otsida. Lõpuks leidis ta salongi, millel olid head arvustused ja normaalne hinnakiri. Esimene käik Eestimaa juuksurisse ehmatas aga austraallase ära. „Ma ei hakka salongi nimetama, aga juba kõhutunne ütles, et siit midagi head ei tule. Lahkusingi salongist jubeda soenguga. Õnneks kasvavad juuksed kiirelt tagasi. Järgmise päeva fotosessioon osutus aga oodatust keerulisemaks,“ meenutab Justin ja lisab, et alles kohapeal selgus, et tegemist oli tavalise juuksurisalongiga, mitte meestele spetsailiseerunud barberiga (meeste juuksur ja habemeajaja - ingl. k). 

Äärmiselt nõudlik klient

 „Olen varemgi pidanud juuksurisalongist väga halva lõikusega lahkuma. Mul pole õrna aimugi, miks. Tundub, et paljudel juuksuritel pole piisavalt kogemust selles vallas. Või siis ka seetõttu, et olen väga valiv ja tean täpselt, mida tahan,“ nendib meelelahutaja. 

Järgmine Maarjamaa poegade poolt tehtud juukselõikus meeldis aga Justinile nii väga, et ta otsustas end sinna salongi õpipoisiks sebida. „Tallinlased soovitasid mul külastada Brofixi salongi. Esimese hooga meenutas salong mulle oma stiili ja klassiga Austraaliat,“ kiidab mees. „Leidsin lõpuks meeste juuksuri, kes tegi suurepärast tööd ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et peaks uue valima. Ta teadis täpselt, mida tahtsin ja ma võisin teda usaldada.“ Nüüd loodab ta saada samasugust tunnustust oma tulevastelt klientidelt.

Kuidas aga Justin Brofixisse õpipoisiks sai? Mees selgitab, et võttis lihtsalt salongi omanikuga ühendust ning too oli nõus panustama tema uue ameti õpingutesse. 

Justini sõnul on teised mehed teda ka varem oma pea kallale lubanud, mis siis, et ta toona veel juuksuritööst palju ei teadnud. Viimati juhtus see Austraalia mereväes olles. „Olime sõjaväega kuus nädalat järjest merel ja 48 tunni jooksul sain vaid neli tundi sõba silmale,“ meenutab Justin. See aga ei takistanud teda kääre haaramast ja hakkima asumast. „Tegin kolleegile nii halva lõikuse! Mõlemad muidugi naersime selle üle, sest olime täiesti üleväsinud.“

Juuksuritöö nõuab kannatuslikkust ja teadmisi

„Õnneks on aga kõik Eestis tehtud lõikused hästi läinud,“ õhkab Justin, et tema senised kliendid on salongist lahkunud väga õnnelikena. „Ja joogisena,“ lisab mees naedes ja selgitab, et juukselõikusega kaasneb seal salongis ka törts viskit. 

Õhtulehe toimetaja Sten oli Justini neljas klient. „Videost on ilmselt näha, et olin veidi närvis,“ viitab ta Steni videoreportaažile. „Minu õnneks on Jack hämmastav õpetaja. Ta oskab mind meeste soovitud lõikuste täiustamiseks väga hästi juhendada,“  sõnab Justin ja lisab, et käib salongis õppimas siis, kui Jackil on parasjagu aega temaga tegeleda. Õpinguid Justin kergeks ei pea. „Ei saa võtta kääre ja lihtsalt lõikama asuda,“ selgitab meelelahutaja, et juuksuritöö nõuab kannatlikkust ja teadmisi. „Kuid nagu kõige muuga – kui on piisavalt tahtmist, ei tohiks miski sind takistada.“

Kuivõrd tüdrukuteõhtud ja sünnipäevad on koroonakriisi ajal piiratud ja Justin ei saa end piisavalt palju kiljuvate naiste ees raha eest lahti riietada, siis on lisatöö tema jaoks tervitatav. „Parim asi selle töö juures on, et vaatamata praegusele olukorrale, jätkavad meeste juuksed kasvamist. Need vajavad lõikamist hea välimuse ja hügieeni säilitamiseks. Olgu minek siis ärikohtumisele või hoopiski Tinderi kohtingule,“ jutustab mees rõõmsalt. Justin lisab, et juuksuritöö annab talle hea võimaluse ka oma kunstilist külge arendada. Ka on töö paindliku graafikuga, mis jätab talle aega tegeleda oma meelelahutusäri juhtimise ja sotsiaalmeediaga. 

Katsejänes Sten: hetked, mil Justin mind juuksuritooliga ringi keerutab, nagu oleksime tantsuplatsil, muudavad kõhu õõnsaks

“Sa oled mu neljas pea,” ütleb Justin, kui ta juukselõikusmasinale hääled sisse lööb. Vaatan peeglisse. Nendest piludest, mis ei ole erinevate kirevate kleepsudega kaetud, vaatab mulle vastu mees, kes asub kohe mulle uut soengut tegema. Nüüd on vist hilja vehkat teha?

Paar päeva varem olin kirjutanud enda juuksurile, et temaga me niipea veel ei kohtu, kuna mind ootab ees suurejooneline ajakirjanduslik eksperiment. Kui lisasin, et minu karvakasvanud pea eest hakkab hoolitsema mullu Maarjamaale immigreerunud Austraalia strippar, soovis ta mulle edu. Heast mõttest vaatamata võis ridade vahelt välja lugeda tema skeptilisust. Ei heida talle ette, põhjuseid oli piisavalt.

Käärid lähevad käiku pühapäeval. No selge, saabki hommikul ärevalt ärgata ja siis hommikupoolikul juustega viimast korda hüvasti jätta. Õnneks lubab riigis valitsev olukord kodus kükitada, mis tähendab, et kui käiku läheb must stsenaarium ning peakolu hiljem nulliga puhtaks tõmmatakse, siis ei pea seda kellelegi demonstreerima. Elukaaslase ees saab mütsi pähe tõmmata ja öösel voodisse hiilides on tuba nii kui nii pime.

Justin asub agaralt tööle. Masin põriseb juuste sees nagu esimene traktor kevadisel põllul. Tema käsi käib kärmelt üles-alla. Külgedel tehakse lageraiet. “Suurepärane! Justin õpib väga kiiresti,”  räägib salongi omanik Jack. Õpipoisi kiirest omandamisvõimest hoolimata käib omanik aeg-ajalt minu juures, haarab tööriistad enda kätte ning jagab näpunäiteid. Vilksan puhkehetkel kiirelt ukse poole.

Hetked, mil Justin mind juuksuritooliga ringi keerutab, nagu oleksime tantsuplatsil, muudavad kõhu õõnsaks. Mitte, et mu pea ringi käiks, vaid ta pöörab mu seljaga peegli poole ning see tähendab, et olen kaotanud viimsegi võimaluse ta tegemistel silma peal hoida. Õnneks või kahjuks hoiab Jack asjade kulgemisel silma peal.

Kogu protsess on aeglane, ent ühtlase rütmiga. Lõpuks jõuab aga piltlik laev täpselt sama piltlikusse sadamasse. Pilguheit peeglisse ning… tulemus pole paha! Kohe üldse mitte! Võib vist kodus ilma mütsita olla ja kui keegi aknast sisse piilub, ei pea isegi häbist peitu pugema. Jack ei valetanud - Justin on tõesti kärme õppija.