HEIDI HANSO: 5 nippi, kuidas kvaliteedis järeleandmisi tegemata toidu arvel kokku hoida

Toit on minu jaoks väga oluline teema. Tundub, et mida elukogenumaks (loe: vanemaks) ma saan, seda rohkem see rolli mängib, et minu ja laste suhu läheks kraam, mis päriselt puhas oleks ja organismi toetaks. Lõpuni mahedat ma endale lubada ei saa, ega pea seda ka alati oluliseks, rämpstoitu sööme harva, aga siiski seab raha suurema osa ostupiiridest.

Ma kulutan enda ja laste toidule kuus 200 euro kanti. See on suhteline, kas seda raha on palju või vähe, aga ütleme nii, et minu kõikuvate sissetulekute valguses on see summa üsna maksimaalne, mida toidueelarvesse panna. Kaudselt panustan toidusse muidugi rohkem, sest taluloomade toiduraha kuus on 300 euro kanti ja sugugi mitte kõik mu hoolealused ei lõpeta mu enda toidulaual.

Minu igapäevasest poekorvist leiab kas tavalise ja/või kaerapiima, leiba-sepikut, erinevaid rohelisi salateid, puu- ja juurvilju, tatart, riisi, täisterapastat, tomati- ja oakonserve, võid ja aeg-ajalt midagi magusat lastele. Reeglina ostan selliseid asju, millest saab ise süüa teha, sest esimene koht, kust toiduraha kokku hoida, on lõpetada väljas söömas käimine.