Vanemuise omaaegne teatrijuht Karl Menning sekkus rangelt ja isalikult naisnäitlejate eraellu: „Kui tahate näitelaval edasi jõuda, peate oma kuramaažid jätma!“
Menningu-aegne Vanemuine – „See on nagu klooster, mitte teater!“
Mari Möldre teadis omast käest, millised need vestlused välja nägid. Varsti pärast Vanemuisesse tulemist hakkas ta kurameerima oma kolleegi Hartius Mölleriga, kellest sai hiljem tema abikaasa. Pärast seda, kui Menning oli neid paaril korral koos kudrutamas näinud, kutsus ta noore näitlejanna oma kabinetti ja ütles pisut kõrgendatud häälega: „Ma näen teid juba mitu korda selle Mölleriga koos käimas. Te olete niisugune kena plika, meestele muidugi meeldib teile kärbseid pähe ajada. Aga mis sellest välja tuleb? Täna käite ühe, homme teisega, kas te arvate, et neil on teiega tõsised mõtted? Kui tahate näitelaval edasi jõuda, peate end kõvasti kokku võtma. Tuleb töötada, töötada, vastasel korral ei tule midagi välja! Sellised kuramaažid peate jätma!“
Kommentaarid (0)