TRIIN LUHATSI KOROONAÕPPETUNNID: kuidas haigena oma kodus toime tulla? (11)

"Mind ajendas järgnevat kirjutama kolm möödunud nädalat minu ja me pere elust. Koroonas ja koroonaga. Õnneks küll kodusel ravil, kuid siiski mitte kõige kergem versioon sellest viirusest. Ilmselt selline Harju keskmine nagu meil siin Eestis tavaks öelda on. Erakordselt vastik aga ka sellises versioonis.

Loomulikult on neid inimesi, kes põevad koroonat ilma igasuguste nähtudeta. Õnneks neile. Kahjuks ja paraku on teine hulk inimesi, kes põevad seda väga raskelt ja satuvad haiglasse. Mõnele saab koroonasse nakatumine saatuslikuks. Elu.

Ja siis on ka hulk inimesi, kes arvavad, et koroona on “tühipaljas gripp” (gripp pole muuseas kunagi tühipaljas) või lausa “väljamõeldis”. Teil konkreetselt pole seda lugu vaja üldse lugeda. Te ei pea kulutama oma aega ega süvenema asjadesse, mis teid ei puuduta. Gripi ja koroona võrdluse osas ma muidugi korra mainiks, et olen ise mõlemad läbi teinud. See nende samastamine paari sarnase sümptomi alusel kuulub umbes-täpselt samasse kategooriasse, et kodanik X nägi esmakordselt elus elevanti ning tõdes: “Aa, neli jalga. Järelikult taburet!”

Neile, kes nüüd veel edasi loevad, väike lisaklausel: kindlasti ei pretendeeri siinne meditsiiniliselt tõestatule, see ei taga tervenemist, siin kirjutatu ei ole mingi imeravim COVIDi vastu. Siin on lihtsalt mõned tähelepanekud, mis tegid meil kodus olukorra kergemaks ja talutavamaks. Kui kellelgi on sellest veidikenegi abi, siis on see juba väga suur asi.

Veel taustast, miks me Tommiga seda kirjutasime. Me loeme ja kuuleme meediast igapäevaselt numbreid: kui palju on uusi nakatunuid; kui paljud neist on sattunud haiglasse; kui mitu neist omakorda intensiivi, juhitavale hingamisele ning kui palju inimesi me oleme kaotanud. Samuti näeme iga päev korduvalt lähikaadreid süstaldest, süstimisest, proovide võtmisest. Kuuleme, et paljud meist on vaktsineeritud üks kord, paljud kaks korda. Kuuleme, kui üle koormatud on meie tervishoiusüsteem, meditsiinitöötajad ja haiglad. Millised on järjekordsed piirangud? Kuidas majandus kohe-kohe kokku kukub jne…

Selge see, et on vaja rääkida ka nakatumistest, kuidas seda piirata, kuidas majandust toimivana hoida jne, aga… selle kõige juures on tahaplaanile jäänud üks hulk inimesi – need, kes on haiged, aga nad on seda oma kodudes.

Kui vaadata igapäevaseid nakatumisnäite, siis see arv on vägagi arvestatav. Väga hea meelega näeks, et meie meedias oleks neile inimestele rohkem toetavat ja asjalikku informatsiooni. Pean ütlema, et mõistan teatud mõttes neid inimesi, kes väidavad, et koroonat puudutav meediakajastus neid kohati hirmutab.

Meedia võiks siinkohal omalt poolt palju rohkem kaasa aidata, koostöös spetsialistidega nõustada, näidata ja julgustada, kuidas koroonahaigena oma kodudes toime tulla. Kuidas võimalikult väheste kadudega see periood üle elada.

Lihtsalt öeldes: lootust anda, et saame hakkama, ka siis kui oled selle viiruse endale külge saanud. Ärgem unustagem inimest ennast!

Pika sissejuhatuse lühike kokkuvõte – jutt on sellest, kuidas on olla kodus koroonahaige. Kas on mingeid häid soovitusi, nippe või “life hack'e”, mis aitaksid tunda natukenegi paremini? Neid üritame oma (tegelikult alles käimas olevast) kogemusest siin esile tuua.

Kuidas vastu pidada?

Mismoodi aru saada, kui olukord on läinud nii hulluks, et tuleks kaaluda haiglat?

Kodus põdemine võib olla väga keeruline, kui see viirus Sind ikkagi keskmisest põhjalikumalt jalust niidab. Oled Sa siis üksik, üksikvanem, paarisuhtes või lastega perekond. Ette võib tulla hetki, mil Sa ise oled peaaegu oimetu ja päevi, mil mõlemad vanemad on täiesti maas ja päriselt ei ole variantigi, et keegi väikesele lapsele süüa teeb või ta peput pühib, rääkimata sellest, et temaga mängib või õue läheb.

Või kes aitab kooliealist tema õppetükkide juures? Jalutab koera kui Sul on 40kraadine palavik? (Siinkohal mõttekoht – äkki oleks mõistlik luua inimestest, kes on saanud vaktsiini, või on haiguse läbi põdenud, kasvõi kodanikualgatuse raames abiüksused? Need, kes aitaksid koduseid koroonahaigeid, kes on hädas, kellel mitte kedagi ei ole või kes ei saa oma pereliikmeid ise aidata? Kuhu helistada ja abi küsida?)

Okei, meie kogemusest nüüd.

Esmalt – valmis tuleb olla ootamatusteks. See haigus on salakaval. Kui läheb hästi, siis möödub see Sul kergelt; kui läheb kehvemini ja lõpetad haiglas, on teistmoodi. Statistiliselt kõige tõenäolisem on, et põed seda kodus.

Tõve päris alguses on Sul võimalik igaks juhuks erinevate võimalike stsenaariumite peale mõelda ja ka ettevalmistusi teha. Palju on segadust tekitanud küsimus, mismoodi ja mis ajast hakata koroona kulgu arvutama? Kaua peaks kestma isolatsioon? Millal täpsemalt on see kuulus pöördepunkti periood ehk 7.–10. päev? (Uskuge, kui see haigus just kergete või olematute sümptomitega ei kulge, ootate ja loodate ja loeksite te seda pöördepunkti hetke paranemise suunal sekundi murdosa täpsusega.)

Siin on mitu erinevat aspekti. See haigus on nagu käsitöö, igal inimesel veidike erinev. Osadel hakkab kohe ja kurguvaluga, teistel väikese köhatusega, kolmandal nohuga või mega peavaluga jne ehk väga täpset algushetke on paljudel keeruline öelda. Kuidas siis arvutada kohustuslikku isolatsiooniaega, kui oled saanud COVID positiivse testitulemuse (NB! Siin on oluline just testi tegemise aeg, mitte esmaste sümptomite avaldumine)?

Vaata SIIT!

Aga! Sul peaks isolatsiooni lõppemiseks olema lisaks ka vähemalt 72 tundi möödas viimasest palavikust ning ei tohiks olla ägedaid sümptomeid. Isolatsiooni lõpetab (pere)arst. Kordustesti isolatsiooni lõpetamiseks ei teostata. See veel ei tähenda, et Sa oled selleks ajaks täiesti terve (tüsistustest räägime allpool).

Nagu eelpool kirjutasin ja arstid tõdevad, on selle haiguse kulg kummaline. Kusagil 7.–10. päeval toimub pööre. Seda siis kas paranemise suunas või läheb hullemaks. Kuidas seda 7.–10. päeva arvutada? Vahel võib ju juhtuda et alles 5. päeval pärast esimeste sümptomite avaldumist saad testile. Arstid soovitavad siinkohal, et kui sümptomid avaldusid Sul selgelt mingil kindlal päeval, siis siin arvuta haiguse kulgu sellest konkreetsest päevast. Kui Sul varasemalt mingeid sümptomeid ei olnudki, siis arvuta see 7.–10. päeva positiivse testitulemuse saamise päevast.

See haigus võib muutuda minutitega. Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid?

1) Kui Sa jääd koroonasse, siis esimene asi – ära häbene sellest rääkida ja teada anda lisaks oma perearstile ka lähedastele. Anna teada oma pereringile, räägi töökaaslastele, sõpradele, teavita oma lapse õpetajat, naabrit, kedagigi kindlasti. Ka siis, kui Sa ei ela päris üksi. Miks? Võib olla on varsti olukord, kus Sa ja Su kaaslane ei jaksa isegi sõnumitele vastata. Hea on, kui keegi teab ja aeg-ajalt tšekkab: “Kas Sinuga on okei? Saad Sa ka tegelikult hakkama?”

2) Sinu üheks parimaks sõbraks sel perioodil saab inhalaator. Isegi, kui Sul ei ole väga tugevat köha, tasub inhalaatorit kasutada. Aitab ka kinnise ja nohuse nina puhul, kindlasti leevendab olemist köha puhul. Inhaleerid tavalise NaCl lahusega ja palju. Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Millal iganes vaja.

3) Vedelikupuudus on väga kiire tekkima. Näed seda ise nii oma nahast (näpista oma käenahka ja kui see jääb krimpsu ja ei tõmba tagasi siledaks, on asi juba üsna halb) kui ka uriinist (vähene ja tumekollane uriin on juba suur ohumärk!). Seega, oluline on palju juua, paremal juhul sooja jooki. Ja see pidevalt endal käepärast hoida, sest võib tekkida hetki, mil pudeli avamine või tassi tõstmine on võrdne maratoni jooksmisega.

Piltlikult öeldes mõtle, et uhud selle viiruse endast läbi. Meil toimisid hästi sidruni-ingveri kuum jook meega või ka kuum tee meega, kuum mustsõstrajook. See teeb olemise pisut kergemaks. Lusikatäis mett keele alla on hea turgutaja ka neil hetkedel, kui söögiisu on täielikult kadunud, aga veresuhkrut oleks vaja veidike tõsta.

Ära ei tasuks unustada ka soolasid ja mineraale. Suure vedelikukao korral (palavik 40 kraadi ja üle või oksendamine) aitab näiteks ReHydroni lahus, aga ka Himaalaja soolaga tehtud kergelt soolakas veelahus. Soolakurk või hapukurk meega olid ka head väikesed turgutajad neil hetkil, kui süüa päevade kaupa lihtsalt ei suuutnud.

4) Üks asi, mida arstid veel soovitavad ja mis tõesti ka aitab, on kõhuli magamine. Seda just siis kui Sul on köha või raske hingata. Kui üles rindkere alla asetada ka väiksem padi ja käed peaaegu üle pea tõsta, avad oma hingamisteed paremini ja õhk pääseb kergemini kopsudesse, kopsupõletiku korral on ka pisut vähem valus hingata.

Ja uskuge, igasugune veidikegi parem asend, olemine, pisut vabam hingamine, on sõna otseses mõttes kui “sõõm värsket õhku”. Üldse, kõige ebamugavam ja halvem asend on hingamise seisukohast tasasel pinnal täiesti pikali olek. Kui kõhuli olla on ebamugav, siis võib proovida poolistukil tukkumist. Kui hingata on raske, võid proovida ka lihtsalt parema või vasaku käe üle pea kergelt painutamist. Vahel aitab see kopsudesse sügavamalt õhku tõmmata.

5) Mis veel? Oma kopse tuleb treenida. Kui Sa aktiivses haigusfaasis seda harjutust teha ei jaksa, siis peale haigust taastumiseks ja suuremate tüsistuste vältimiseks on see väga hea harjutus. See käib nii: võta liitrine purk, pane vett täis ja sinna sisse purgi põhja puhu läbi kõrre nii pikalt kui jaksad. Seda harjutust tee mitu korda iga päev.

6) Koroona puhul on teadmatust ja kõikvõimalikku (des)informatsiooni igal pool nii palju, et on väga tõenäoline, et mingisuguses haiguse faasis võib Sind tabada kergem või raskem paanikahoog: südamekloppimine, kohin kõrvus, nõrkus, peapööritus, minestamistunne, värinad, kuumahood, külmavärinad, vapped, hirm. Selle eest ei ole kaitstud mitte keegi (ka mitte suured, tugevad mehed) ja see võib Sind tabada väga-väga järsku.

Koroona puhul on täheldatud selliste hoogude sagedamat esinemist öösiti. Ärkad järsku ja Sa ei kontrolli justkui enam oma keha. Lihtsalt nii-nii halb on. Ahmid õhku ja mõtled, et nüüd siis ilmselt sured. Siinkohal on abi n-ö nelja sekundi hingamisest – hingad nina kaudu sisse (sügavalt “kõhuga” ehk Su kõht peab hingamise kaasa tegema, mitte ei hinga pinnapealselt ja ainult rinnakuga) ja loed mõttes neljani. Siis hoiad hinge ka neli sekundit kinni, kui suudad. Ja siis hingad – pahinal – välja ka neli sekundit. Ja jällegi, kui suudad, hoiad neli sekundit hinge kinni. Ja siis kordad seda rütmi umbes kümme korda. Võid teha seda ka koos inhalaatoriga.

7) Palaviku alandamine on soovituslik alles alates 38,5st. Valude korral (mida võib olla hästi erinevaid: nahavalu, luuvalu, peavalu, hingamisel tekkiv valu, kõhuvalu, lihasvalu) ei ole mõtet kannatada – võta parem kohe Paracetamoli. (Minul näiteks valutasid kõik luud kehas kaks nädalat järjest.)

NB! Kui valu ei leebu ja tahaksid väga võtta uut annust või suuremat annust, pea palun nõu arstiga! Kui Sul on juhuslikult kodus olemas oksümeeter (osadel nutikelladel on ka sarnane äpp olemas, mis annab üsna täpse indikatsiooni), siis aeg-ajalt tasub sellega oma vere hapnikusisaldust mõõta.

COVIDi puhul on üks ohtlikemaid ja kardetavamaid sümptomeid selle võime kahjustada sügavaimate hingamisteede talitust. Hapniku küllastatuse tavapärane tase peaks olema 95–100%. Alla selle tasuks juba arstiga konsulteerida.

9) Paljudel haigestunutel kaovad ära maitse- ja lõhnataju. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid täielikult. See mõjub omakorda vaimselt päris laastavalt. Kui ikka nädalate kaupa mitte midagi ei tunne, ajab lõpuks üsna meeleheitele. Toitumise “lõbusamaks” ja mitmekesisemaks muutmiseks tasub proovida erineva struktuuri ja temperatuuriga toiduaineid.

Lõhnataju taastamise osas soovitatakse hakata aju uuesti tugevate, tuttavate lõhnadega lihtsalt harjutama. Hommikul testid kohviga, kas on ehk lõhn või maitse taastunud. Lisaks on väga head erinevad tugevate tuttavate lõhnadega naturaalsed aroomiõlid. Näiteks: piparmünt, eukalüpt, sidrunhein, apelsin, kaneel, must pipar ja lavendel. Nuusutad iga päev ja treenid oma lõhnameelt. 

Maitsemeele taastamiseks tasub proovida tugevamaid (naturaalseid) maitseid: jõhvikas, sidrun, tume šokolaad, soolakurk, mädarõigas jne.

10) Lastest ka. Lapsed võivad põdeda küll kergelt, kuid ka nende tüsistused võivad olla tõsisemad, kui haiguse põdemine ise oli. Eriti väikelaste ja noorema kooliea puhul. Soovituseks jällegi – jälgige oma lapsi kuni kuue nädala jooksul pärast haiguse põdemist. Ja kui neil peaks tekkima mingisugused lööbed (eriti kätel-jalgadel), palavik 38+, luu- või lihasvalud, silmapõletik, kõhuvalud, (oksendamine), siis kohe kindlasti informeerige ja pidage nõu oma perearstiga ja vajadusel laske teha vastavad analüüsid.

11) Taastumisest ja tüsistustest. See haigus on salakaval ja “tikib justkui käsitööna” iga inimese jaoks oma. Seega tuleb valmis olla väga erinevateks olukordadeks. Võib juhtuda, et ärkad öösel nii läbimärjana, et saad riietest vett välja väänata. Võib juhtuda, et Sa ei saa üldse lamada, sest Su kehas kõik luud-kondid valutavad (mingil põhjusel aitas meid näiteks villaste sokkide kandmine).

Selle haiguse üks ebameeldivaid kaasuvaid nähtusi on kõikehõlmav meeletu väsimus ja jõuetus. Kui Sul on uni, siis maga. Puhka. Vahet pole, kas on päev või öö. Mingitel hetkedel, kui Sul on juba parem, ja isolatsiooniperiood on möödas, tuleb lihtsalt jõuga alustada väikeste, kasvõi viieminutiliste jalutuskäikudega ja neid siis järjest pikemaks venitada.

See haigus võib Sinu organismis paraku tekitada erinevaid ebameeldivaid tüsistusi. Kõige rohkem on räägitud kopsukahjustustest. Lisaks aga võib see kahjustada ka neerusid, südant, aju jne. Seega saime soovituse teha pärast koroonaviiruse põdemist oma perearsti juures põhjalik tervisekontroll. Kui Sul just ei ole olulisi tugevaid kaebusi (ning ka palavikku/valusid), siis põhjalikku kontrolli tasub minna alles umbes kuu aega pärast isolatsiooni (või kui mingi kaebus peaks tekkima).

Aega tuleb anda nii paranemiseks kui taastumiseks. Jah, kõik ajab ühel hetkel närvi. Mõtled, kas Sa ei saagi enam kunagi päris terveks, kuhu see viirus järgmiseks sisse lööb jne… aga tuleb anda aega.

Vaimne tervis saab siinkohal ka põntsu. Jah, see on täiesti normaalne, et Sul on kodus ühel hetkel üle pea kasvav pesemata nõude ja pesemata riiete hunnik, miljon vastamata meili, lapsi toidab “keegi Wolt” või söövad nad juba teist nädalat hommikuks-lõunaks-õhtuks võileibu ja krõbuskeid, pea on pesemata juba ei-tea-mitmendat-nädalat jne.

Sellega jõuab tegeleda hijem ja Sa ei ole sellepärast halb. Kõik tuleb tagasi, tibusammude kaupa. Alguses on saavutus juba see, kui jõuad magamistoast tualetti ja tagasi, ilma et pööraselt hingeldama hakkaksid. Nende tibusammude puhul, mil Sul läheb paremaks, tasub ennast tunnustada ja kiita.

Aa, ja noh, lollid naljad aitavad! Tegelikult ka! Ehk kõik maailma tobedaima huumorimeelega sõbrad-kaaslased on väga hinnas.

Need soovitused on tehtud tulenevalt meie kogemustest. Kindlasti tasub haigestumise korral pidada nõu meedikutega (täname siinkohal väga infonumbrit 1220) ja oma perearstiga, kes Sinu konkreetset tervist tunneb.

Kui kellelgi on sellest pikast jutust siin pisutki abi, on juba ka hästi. Keskmiselgi kujul seda haigust põdedes on võimalik sellest paari-kolme nädalaga peaaegu läbi tulla ja natukene nalja aitab ka alati – nalja saab kasvõi enda kulul teha. Mina näiteks olen nüüdsest täiesti maitselage. Ja Tommil on lihtsalt elulollid naljad.

Püsige terved ja kui te juhtumisi olete haiged, siis uskuge – te saate sellest koroonast lõpuks jagu!"