Vanemuise lastemuusikali „Detektiiv Lotte“ 151. etenduse ajal käib lava taga sama kibe rähklemine kui laval
GALERII | „DETEKTIIV LOTTE“ LAVATAGUNE ELU: toatäis parukaid, kottide kaupa jänese- ja putukapäid ning lustlik trupp
Kingatallad kestavad etendusest etendusse, näitlejate kaalunumber mitte. „Ühe etendusega kaob üks kilo vähemalt,“ muheleb ooperiartist Rasmus Kull, kassipoiss Bruno osatäitja. Kord läbis ta kaks tundi „Detektiiv Lottet“ sammumõõtjaga – kokku sai üle paari tuhande väga intensiivse astumise. Mõnusalt tummistes fliisrõivastes otse kuumavate prožektorite all. Trenn, mis trenn ka on.
„„Detektiiv Lotte“ on puhas hevi, siin on mitu hevilugu sees!“ kiidab ooperiartist Jaan Willem Sibul, kelle mängida on Karu Eduard. „Doktor Ave laul on nagu Led Zeppelinilt, minul kisb rohkem Deep Purple'iks,“ mõtiskleb Jaan Willem edasi. Küll tema, kunagise heviansambli T-Klaas solist, seda asja juba teab.
Doktor Ave kehastajal, ooperiartist Merle Jalakal, pole hevist sooja ega külma. Tal on hambad! „Iga kord, kui enne teist vaatust hambid suhu saan, siis Rasmus naerab,“ itsitab Merle, kes esimeses vaatuses Lotte malbet ema ja teises Doktor Avet mängib. „Lisaks hammastele tuleb selle rolli jaoks 220 volti tagumikku ka lasta!“ Õnneks pole päris volte vaja, niigi tuiskab ta ringi kui elektrijänes ja on valmis igale soovijale süsti tegema. Soovijaid siiski ei leidu. Liiatigi mõjub rekvisiidisüstal ka kaugemalt vaadeldes üsna hirmutavana.
„Detektiiv Lotte“ esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas ja seda mängiti suure menuga 8. novembrini 2015. Nelja-aastase pausi järel tuli muusikal taas Vanemuise repertuaari 29. novembrist 2019. Päris viimane mängukord on ees sel kevadel, kui saab täis 155. etendus.
Kommentaarid (0)