Raamat

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse auhindade laureaadid 

ohtuleht.ee, 18. märts 2021 16:03
MudlumFoto: Mats Õun
Kultuurkapital tähistab emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Avalikustatakse 2020. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. 

Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid.

Samal teemal

„2020. aasta proosakirjanduses tõusid esile lühemad tekstid, eriti novellikogud. Novelli žanripiirid ei ole enam väga ranged, nendesse piiridesse mahuvad nii pikemad jutustused kui ka lühikesed miniatuurid, mida kõike võib nimetada lühiproosaks. 2020. aasta luule oli mitmekülgne ja väga selgesti olid paremad luulekogud kunstilisteks tervikteoseks komponeeritud,“ ütles aastaauhindade luule ja proosa kategooriate žürii esimees Sirje Olesk.

Oleski sõnul sai otsustavaks teoste kunstiline tase, teksti tihedus ja täpsus ning stiili kandvus ja veenvus. Luulepreemia saab Tõnis Vilu teose „Tundekasvatus“ eest ning proosapreemia Mudlum teose „Mitte ainult minu tädi Ellen“ eest. „Tõnis Vilu luule on isiklik ja traagiline, samas keskendunud ja ühiskondlikult aktuaalne. Mudlumi teos on ühelt poolt hirmutavalt isiklik, kuid samas on see ka üldine lugu meie kodudest, esivanematest, peredest ja mälestustest, mis võib eri viisil puudutada paljusid,“ lisas Olesk.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Ene-Reet Soovik ütles, et kuigi tõlgitakse ülekaalukalt inglise keelest, jagub meil siiski väga häid tõlkijaid teistestki keeltest. Seda väljendavad ka tänavused nominatsioonid. Žürii võttis kaaluda tõlkeid ka näiteks hindi, pärsia ja muudest meil vähem tuntud keeltest. „Lisaks leidub jätkuvalt ka väga häid toimetajaid, kes kannavad meie toimetamiskultuuri järjepidevust – teiste seas võiks mainida näiteks Leena Tomasbergi ja Katre Talviste tööd,“ lisas Soovik. 

Preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde saab Triinu Tamm Patrick Deville’i teose „Katk ja koolera“ ning Nancy Hustoni teose „Ingli märk“ tõlgete eest prantsuse keelest. Sooviku sõnul tõsteti Triinu Tamme puhul esile tema julgust valida ning oskust veenvalt ja nõtkelt vahendada nõudlikke ja eripalgelisi prantsuse keeles kirjutavaid nüüdisautoreid.

Kategooria ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde laureaat on Jouko Vanhanen Jaan Krossi „Maailma avastamise“ („Maailman löytäminen“) ja „Taevakivi“ („Taivaankivi“) tõlgete eest soome keelde. „Jouko Vanhanen on väga teenekas tõlkija, kelle vahendusel on soome keelde jõudnud hulgaliselt Jaan Krossi, aga ka Jan Kausi, Mihkel Muti ja mitmete teiste eesti kirjanike ning ühiskonnategelaste teoseid. Tema Jaan Krossi juubeliaastal ilmunud tõlgetega on soome keelde vahendatud kogu Krossi kaanon,“ ütles žürii esimees Ene-Reet Soovik.

Mõttekirjanduse tõlke preemia laureaat on Ants Paikre, kes tõlkis Lev Šestovi teose „Potestas clavium“ („Võtmete võim“). Auhinnaga soovib žürii tunnustada Ants Paikret teenimatult varju jäänud Vene mõtleja Lev Šestovi „avastamise“ ning Eesti avalikkusele tutvustamise eest. Tõlkija on toime tulnud keeruka venekeelse teksti nõtke tõlkega. „Ühtlasi väärtustab žürii inimkeskset mõtlemist, mida Šestov oma teostes viljeleb ja mis tänapäevalgi peaks igaüht kõnetama,“ ütles mõttekirjanduse tõlke kategooria žürii esimees Martti Kalda.

Lastekirjanduse žürii esimees Jaanika Palm ütles 2020. aasta lastekirjandust kommenteerides, et enam kui poole lastele loodust moodustavad imekenad suure sisuga pildiraamatud. Palm nentis, et pikema tekstiga lasteraamatuid ja teismeliste kirjandust võiks olla märgatavalt rohkem. Žüriid rõõmustas aga värssjutustuste taastulek. „Rütmikas tekstis vaimukaid lugusid rääkida ei oska mitte igaüks,“ lisas Palm.

Lastekirjanduse preemia laureaat on Juhani Püttsepp teose „On kuu kui kuldne laev“ eest.  „Lastekirjanduse laureaadi valimisel sai otsustavaks vähekäsitletud teema lastele sobivas ja köitvas vormis esitamine,“ ütles Palm.

Esseistika- ja artikliauhinna žürii esimees Tiit Hennoste ütles, et selles kategoorias paistab välja kolm tendentsi. Esiteks, puhast kirjandusteadust on jäänud väheseks. Üha enam ilmub väga laiu valdkondi haaravaid tekste ja autorikogumikke. Teemad ulatuvad poliitikast kirjanduseni, kirjutusviisid positivismist filosoofiani, žanrid kõiguvad essee, ilukirjanduse, reisikirja, mälestuste jm vahel. Teiseks, väga vähe leidub monograafiaid ning temaatilisi ühiskogumikke. Kolmandaks on tegijad suuresti erinevad – esseede maailmas valitsevad klassikud ja vanad tegijad, artiklite hulgas doktorandid.

Esseistika kategooria preemia saab Jaan Kaplinski teose eest „Eesti, estoranto ja teised keeled“. „See raamat on juba sündides klassika. Siit leiab Kaplinski keelefilosoofia ja estorantoga võitlemise läbi aastakümnete, mille tuumaks on vajadus jääda iseendaks,“ ütles Hennoste.

Artikliauhind läheb Elle-Mari Taliveele Keeles ja Kirjanduses (2020, nr 6) avaldatud artikli eest „Ühistransport eesti kirjanduses“. „Hästi loetavalt ja huvitavalt kirjutatud artikkel räägib meie kõigi eluga tihedalt seotud ning põneval teemal, avades meile transpordi ja linnade sotsiaalsust ja poeesiat,“ kommenteeris Hennoste.

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii esimees Ekaterina Velmezova ütles, et 2020. aastal võib uueks pidada suundumust kiirelt reageerida praegustele sündmustele ja kajastada neid kirjanduses kohe. „Kogu inimkonnale imelik aasta 2020 kajastus ilukirjanduses väga kiiresti,“ ütles Velmezova.  Selle kategooria laureaatideks on Igor Kotjuh teosega „The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки“ („The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“) ning Jelena Skulskaja teostega „Мой ненаглядный друг“ („Mu armas sõber“) ja „После четвертого сюжета“ („Pärast neljandat süžeed“), mis ilmusid ajakirjas Zvezda (2020, nr 6 ja 8). „Otsustavaks sai see, mis žürii arvates määras teoste väärtuse ja nende erinevuse kõigist teistest. See oli poeetiline vastus aktuaalsetele sündmustele (ajaga kooskõlas olemine Igor Kotjuhi luulekogu puhul) ja erinevate kirjandusžanrite (novell ja essee) meisterlik valdamine (Jelena Skulskaja teostes),“ ütles Velmezova.

Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 4. veebruaril, Kultuurkapitali preemiapäeval Mihkel Mutile Eesti Mõtteloo sarjas ilmunud raamatu „Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost” eest ning elutööpreemia pälvis Jaan Rannap  lastekirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjandusorbiidil püsinud pea kuuskümmend aastat ning pakkunud mitmele põlvkonnale suurepärast lugemisvara – üle 40 teose. Kirjanduslukku ja laste südamesse on ta end kirjutanud nii humoorikate jutustustega koolielust kui ka haaravate loomalugude ja seiklusjuttudega.

Preemiate žüriid olid koosseisus:

Luule ja proosa - Sirje Olesk (esimees), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi

Ilukirjanduslik tõlge - Ene-Reet Soovik (esimees), Siiri Kolka ja Aet Varik

Mõttekirjanduse tõlge - Martti Kalda (esimees), Siim Lill ja Alvar Loog

Lastekirjandus - Jaanika Palm (esimees), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo

Esseistika ja artikliauhind - Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires

Venekeelse autori kirjandusauhind - Ekaterina Velmezova (esimees), Aurika Meimre ja Olesja Rotar

Seoses Covid-19 pandeemiaga kehtestatud piirangutega tavapärast auhindade üleandmise tseremooniat ei toimu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee