ÄRA VAJU MASENDUSSE! Personaaltreener Janika Koch-Mäe: treening ja liikumine võivad olla mõne jaoks ainsad päästerõngad

Valitsus keelas grupitreeningud 22. veebruarist ning tegi otsuse kehtestada alates 1. märtsist täiendavad piirangud, esialgu märtsi lõpuni. Sportimine ja treenimine on lubatud siseruumides individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga. 

Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu ning Eesti Personaaltreenerite Liidu kutsekomisjoni esinaine ja personaaltreener Janika Koch-Mäe soovitab treenijatel kindlasti regulaarselt liikuda ja treeningutega jätkata. “Kui lemmiktreening on piirangute tõttu võimatu, saab alati leida asemele mõne muu treeningu või liikumisviisi, piisab ainult tahtmisest.

Praegusel ebakindlal ja stressirohkel ajal võib olla just igapäevane liikumine olla see päästerõngas – teadupärast on treening suurepärane relv stressi ja depressiooni vastu. Ja selliste asjade üle, mida me ise muuta ja mõjutada ei saa, pole mõtet ülemäära muretseda,” soovitab Koch-Mäe.

Trenn teeb tuju heaks

Koch-Mäe selgitab, et trenni peaks tegema, sest treening toob päeva vaheldust ja hea emotsiooni. “Ma ei ole kohanud inimest, kes ütleks peale trenni, et tal on tuju halvem kui enne trenni. Treening toob ka hea une – kui keha on väsinud, tuleb ka uni kergemini ning on sügavam. Siinkohal tuleks siiski meelde tuletada, et kõrge intensiivsusega treening hilja õhtul võib une tuleku lükata mõneks tunniks edasi," nendib ta, kuid samas rõhutab, et regulaarne lihastreening on vajalik lihaskonna tugevdamiseks ja aeroobset koormust pakub hästi jalutamine ja jooks, mida järjest valgenevate õhtutega lihtne teha on.

Treening suurendab ka keha vastupanuvõimet

“Liikumine parandab vereringet, mis mõjutab immuunsüsteemi positiivses suunas, aidates immuunsüsteemi rakkudel kiiremini liikuda sinna, kuhu parajasti vaja,” räägib ta. “Treening vähendab ka stressitaset, mis on sageli üks haigestumise põhjuseid – kui pinget ja kohustusi on palju, kipume kergemini haigestuma. Regulaarne treening on terve olemise alus. Igapäevane liikumine on pikaealisuse ja funktsionaalsuse alus. Terve rida erinevaid probleeme ja haigusseisundeid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest.”

Kodus treenimine on mugav

Piirangutega on võimalus treenida kodus, metsarajal või individuaalselt jõusaalis. “Kodus treenimine on iseenesest mugav – saad sättida endale täpselt sellised tingimused nagu soovid ja teha seda sobival ajal, samuti hoiad kokku arvestatava aja spordiklubisse sõitmise pealt. Kodune treening ei eelda tegelikult tervet jõusaali kodus. Lihtsate vahenditega on võimalik tõhusalt treenida – sangpomm, kummilint, vahetatavate raskustega hantlid... vaja panna loovus tööle,” selgitab Koch-Mäe, et trennid saab tehtud igal juhul.

Väljas treenimise eeliseks on aga värske õhk, rohkem ruumi ja vaheldusrikas keskkond. Aeroobset treeningut on mõnus teha õues. “Kui niisama jalutamine ja sörkimine tundub igav, võib samal ajal kuulata mõnd huvitavat terviseteemalist podcast’i või audioraamatut. Olen ise väga õues liikumise fänn ja teen seda pea iga päev – kas hommikul enne tööd kasvõi paari kilomeetrine kõnniring või õhtul – kõndimine aitab mul korrastada mõtteid ning keerulisel päeval maandada pinget,” toob Koch-Mäe välja.

Tema ise treenib praegu jõusaalis ning õues ja lisab, et kevadisel isolatsiooniperioodil treenis ta kodus – muretses kangi ja kettad ning tegi regulaarselt lihastreeningut. “Kuigi koduses mõnusas olekus on end teinekord raske sundida, oli kodus treenimine mugav – sai tehtud omas rütmis, kui tekkis vaba aeg ja võimalus ning vahepeal oli mõnus köögikraanist külma vett võtta. Ei olnud üldsegi mitte võimatu ning harjutusi ja vahendeid vahetades ei tekkinud ka rutiini ega tüdimust. Pigem hakkasin sel ajal puudust tundma teistest inimestest,” kinnitab ta.

Treener aitab kokku panna mõistliku treeningplaani

Kuna individuaaltreeningud koos juhendajaga on lubatud, võib vaadata ka personaaltreeneri poole. Personaaltreener on oma ala spetsialist, kes aitab kokku panna mõistliku treeningplaani – ühelt poolt, et mitte üle pingutada ja teiselt poolt, et treeningkoormus oleks eesmärkide saavutamiseks optimaalne. Treener õpetab treenima korrektse sooritustehnikaga Treener on sageli motiveerija, innustaja aga ka psühholoog ja hea sõber.

Küll aga rõhutab Koch-Mäe, et spordiseaduse mõistes saab treeneriks nimetada end kutsetunnistusega treener. Kutsetunnistus näitab treeneri kvalifikatsiooni ja professionaalsust ning annab kindlustunde, et treener on läbinud vajalikud koolitused ja teinud eksamid. Väga paljude valdkondade spetsialistidel peavad olema kutsetunnistused või vastavad load töötamiseks. “Olen seda meelt, et treenerid, töötades päevast-päeva inimestega nii personaalsel tasemel, peavad samuti kutsetunnistust omama. Kliendil on alati õigus kutse kohta küsida, lisaks saab seda lihtsasti kontrollida www.treenerikutse.ee veebilehelt,” kommenteerib Koch-Mäe.

Personaaltreenerit soovitab Koch-Mäe ka juhul, kui rühmatrennidesse ei saa, ent jõusaalis ei oska midagi ette võtta. “Soovitan sel juhul kindlasti abi küsida oma ala spetsialistilt ning teha temaga koos treening või paar. Korrektne sooritus on väga oluline ning harjutusi valesti tehes võime kehale kasu asemel hoopis kahju teha. Internetiavarused on küll erinevaid treeningkavasid ja videosid täis, kuid mõistlik oleks ka spetsialistiga aru pidada,” annab ta nõu.