ÕL ARHIIV | MÄLESTUSGALERII: „Igast Marju esinemisest õhkus meeleolu, nagu teeks ta seda viimast korda.“ (7)

Marju laule tuli kogu aeg raadiost, ta oskas kõik need hinge laulda. Nagu ta Rootsi läks, oli sellega lõpp, see heliplaat korjati plaadipoodidest ära. Võrratu laulja oli.

Oleks see vaid nii olnud

suurepärane laulja, kes väärib rohkem tähelepanu. Kõik praegused noored teda küll unustanud ei ole!

Kindlasti on imelik kui märkamise ja äramärkimise põhjus jääb aastakümnete taha, samas näiteks Paul McCartney võib ka solvuda, et teda hinnatakse VAID tema kuulumise tõttu Beatlesisse, kuigi ta kindlasti on enda arvates ka viimasel poolsajandil head muusikat teinud. Aga nii lihtsalt on.

Sellised kommentaarid, kus kiidetakse takka, et me ju ei tea Marjust midagi, räägivad ise enda eest - meie kultuurielus on katkenud järjepidevus! Loodi riik, kuid tõmmati maha kõik, mis enne oli, justkui nõukogude ajal Eestis polnud ei muusikat, kirjandust, ega kunsti! See kõik on tingitud sellest, et suures riigi ülesehitustöös ei jätkunud raha enam kultuurile ja ega seda pole jätkunud tänaseni! Pean nentima, et nõukogude ajal olid nii lauljad, muusikud, kirjanikud, teisitimõtlejad jt. isiksused! Neid teati nimepidi, teati nende loomingit. Kes tänapäeva tähtedest on isiksused ?

No vot, siit oleks ju saanud ka midagi märgilisemat auraha annetamise põhjenduseks välja tuua. Ega me tea, mida teised auraha saajad oma tekstidest arvavad, sest teised pole ju arvamust välja öelnud.