Inimesed

FOTOD | Presidendipaar kannab Jämaja kihelkonna rahvariideid: valiti need presidendi esivanemate juurte järgi (37)

Toimetas Katharina Toomemets, 24. veebruar 2021 18:08
Foto: Aldo Luud
Eesti vabariigi president proua Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa härra Georgi-Rene Maksimovski kannavad Eesti vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 2021. aastal seljas Saaremaa kõige lõunapoolsema kihelkonna, Jämaja kihelkonna rahvariideid. Kuna presidendil on esivanemate juured Kihelkonna kihelkonnast ja Jämaja kihelkond moodustati osaliselt endise Kihelkonna kihelkonna maadele 13. sajandil, siis said valituks selle kihelkonna riided.

Presidendipaar kannab vanemaid teadaolevaid Jämaja kihelkonna rahvariideid.
Originaalid, mis hoiul Eesti Rahva Muuseumis, on pärit 19. sajandi algusest.
Need on pidulikud riided, mida kanti leeris, pulmas ja kirikus käies.

Samal teemal

Naise komplekt: särk, seelik, kirivöö, vammus, rätik, kasukas

Lühike särk, mida vanasti kutsuti kirgukäisteks, on pidulik variant särgist
rohkete pilutikanditega. Tikandites on kasutatud mähk- ja põimpilu ning
anisilmi – auguline pilutikandi tehnika. Vanasti tikiti särke varakevadel erksa
päikesega räästa all istudes. Lumelt peegelduv valgus tegi tikkimistöö
kergemaks.

Kõiki seelikuid nimetataksegi Saaremaal kuubedeks. Seelik ehk kirikuub on
õmmeldud käsitsikootud kangast, mille ääres omakorda kitsas mitmevärvilistest
lõngadest põimitud pook. Selliseid seelikuid kandsid meie esivanemad 19.
sajandi alguses. Hiljem seelikumood muutus ja arenes kuni 20. sajandi alguseni.

Saarelise eraldatuse tõttu kanti rahvariideid nii Jämaja kihelkonnas kui mujal Saaremaal veel 20. sajandi alguseski. Tänu sellele teame rahvariietest ja nende kandmistraditsioonidest väga palju, sest 19. sajandi lõpus hakkasid fotograafid neid üles pildistama. Saaremaal tegi rahvariietest palju fotosid sakslane Carl Oswald Bulla. Eriti meeldisid talle Sõrve kandi rahvariided.

Kersti Kaljulaid Foto: Aldo Luud

Rikkamad inimesed kandsid vanasti mitut kuube korraga seljas. Allpool oli kas
vanem ja katkisem või pikem seelik, pealpool lühem või uuem seelik. Alumine
seelik pidi kasvõi natukenegi alt välja paistma, sest muidu pole teised külanaised ju näinud, et tal kaks seelikut seljas on. On teateid ka sellest, et vahel pani mõni naine koguni 3-4 seelikut korraga selga.

Kirikuub koosneb seeliku- ja täpliku vesti ehk porsti osast, mis on omavahel
kokku õmmeldud. Selliselt kanti seelikuid ainult Sõrve säärel. Mujal Saaremaal
oli vest eraldi riietusese. Porsti kaunistavad punased peenvillasest kangast ilulapid, kard- ja siksak paelad. Vanemat tüüpi täpliku porstiga kuue juurde kanti enamasti tumedapõhjalisi ja tihedakirjalisi kirivöösid. Vöö on kootud kahe erineva mustriga. Pool vööd on üks, teine pool teine muster. Nii said naised valida kumba pidi vööd mingil sündmusel kanda.

Jämaja naised kandsid külmal ajal lühikest villasest kangast vammust. Selle tegi eriliseks selja taga olev tirkis änd – teravad voldid, mida tugevdati
puupulkadega, et need hästi sirgelt ja kaugele hoiaksid. Muuseumiesemete
põhjal võib öelda, et voldid võisid olla erineva pikkuse ja kujuga. Ilmselt arvati,
et mida pikem seda uhkem.

Mehe komplekt: särk, püksid, vest, vammus, rätik

Meeste pidusärk on samuti rohkete pilutikanditega kaunistatud ja kõrge
püstkraega, mis kinnitatakse kurgu alt mõne paari vahedega nööpidega. Särk
õmmeldi üsna pikk, nii poolde säärde. Et lühikesi aluspükse seeaeg veel
tarvitusel polnud, tõmmati särgihõlmad hargivahelt läbi ja oligi ka pesu olemas.
Rahvariiete püksipikkus on ajast-aega vastavalt Euroopat valitsenud moele
muutunud. Kui linnades olid moes pikad püksid, kanti ka külades pikki, kui
lühikesed, siis lühikesi pükse.

Mehe komplekti juurde on tehtud pikad helehallid villased püksid ja samast
materjalist vammus. Need esemed olid Jämaja kihelkonnas ainsana Saaremaal helehallid. Teistes kihelkondades leidus nii lambapruuni (tumepruun), musti kui
siniseid meeste üleriideid. Kuna nii pükste kui vammuse kangas valmistati
lammaste villast, siis ilmselt kasvasid Sõrve kandis kenad helehallid lambad. Ja
teiseks põhjuseks võis olla ka see, et Sõrves tegeleti palju talvisel ajal
hülgepüügiga. Helehall riietus võimaldas lumel loomadele märkamatuks jääda.

Jämaja kihelkonnas kanti täplikust kangast raanutehnikas punase-sinisekirjut
lühikest, suurte käeavadega vesti. Jõukuse märgiks kanti võimalusel ka kahte
vesti korraga. Vesti seljaosa oli tehtud takusest linasest kangast – nii sai vest
odavam ja seda oli vati all mugavam kanda.

Särgi peal kanti ruudulist kaelarätikut – sõrve rätikut. Rätikut seoti kaela mitmel
erineval moel. Lisaks tavapärastele võimalustele rulliti mõnikord rätik kokku,
pandi kahekordseks murtult kaela ning tõmmati ühes käes olevad rätiotsad teise kätte jäänud aasast läbi.

Info: Vabariigi presidendi kantselei (VPK)

Presidendipaar on rahvariietele truuks jäänud

President Kersti Kaljulaid kandis 2017. aasta vastuvõtul setu rahvariietest inspireeritud riideid ning tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ehtsaid setu rahvariideid. 

2019. aasta vastuvõtul kandis Kaljulaid 19. sajandi Inglismaalt inspiratsiooni saanud kaapotkleiti, mis oli Inglismaa monarhi, kuninganna Victoria suur lemmik. Ruudulise kaapotkleidi peal oli Haapsalu pitsimeistrite kootud sall. Kaapotkleit on kleit, millel on pikad varrukad, liibuv pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosa.Eestis kanti sellist kleiti 19. sajandi teisel poolel Põhja-Eestis, vähem Lääne-Eestis.

Mullused vastuvõtu esindusrõivad said aga inspiratsiooni 18. sajandi Mulgimaa rahvarõivakomplektidest. President Kersti Kaljulaid kandis Mulgimaalt pärit vanemat, arhailise tikandiga rahvarõivakomplekti, mille villased kangad kooti käsitsi telgedel. Vaipseelik, puusapõll ja sõba olid kaunistatud rikkaliku traditsioonilise vabakäetikandiga ja servad ääristatud kõladega kootud villase paela ehk kõlapoogaga.

Presidendi abikaasal oli seljas samasse ajastusse kuuluv  pikk-kuuega rõivakomplekt, mille juurde kuulub ka kaapkübar. Vana traditsiooni kohaselt ei olnud linased rõivad pidulikud. Täies pidurõivas loeti end olevat siis, kui pikk-kuub seljas ja sõba õlgadel. Sellise rõivastuse juurde kandsid abielunaised traditsiooniliselt ka peakatet – mulgi pearätti - ja linast, laia arhailise tikandiga põlle. Vastuvõturõivastust kohendati aga nii, nii et kesksel kohal oleksid presidendi ametikett ja selle juurde kuuluv täht. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee