GALERII | „Eesti laulu“ läbimäng: keegi kukub redelilt, keegi hõljub, laest laskuvad alla ketid ehk Mis hakkab toimuma teises poolfinaalis? (11)

Esimesena tõmbab teise poolfinaali käima Sissi looga „Time“. Alguses on lauljatar laval üksi, hiljem liituvad temaga bäkilauljad, kellel on esituses üsna tähtis koht. Üheskoos tantsitakse natuke, aga kas seda võiks rohkem teha nagu muusikavideos? Taustale kuvatakse vinged värvilised visuaalid, mis loovad saali meeleolu. 

Rõõmuhõisetega hüppavad lavale Gram-Of-Funi liikmed looga „Lost In A Dance“. Lava on täitunud artistidega, kelle hoogne etteaste ning tempokas lugu võtab kindlasti televaatajal jala tatsuma. Plusspunktid kahele kitarristile, kes eriti innukalt tantsu löövad, Kristel Aaslaid ei jää neile sugugi alla.

Lavale tuuakse klaver ja üles astub Kadri Voorand oma suursuguse looga „Energy“, mida esitab täiesti üksinda. Taustal täiustavad esitust justkui tähistaevast kujutavad visuaalid, mis loovad väga erilise õhkkonna. Ka Voorandi riietus on muinasjutuline – valge, pikk ja lendlev.

Heleni etteaste on senistest silmapaistvaim. Laval saab näha tõeliselt efektset sõud – hiiglaslikud tiivad ja sädelev kleit ning tantsijad, kes lendlevad õhus ümber lauljatari. Taustal taevas, mis sobitub ideaalselt loo pealkirjaga „Nii kõrgele“

Keegi karjub!!!??? Muidugi, sest lavale astub Redel, et viimistleda poolfinaaliks oma etteastet. Tõeline möll läheb lahti – tantsijad mässavad, imelikud näod taustal, tulevärk, redelit kukub keegi alla... Täpselt ei saa aru, mis laval toimub, aga see toimib igatahes ja meenutab mõneti 2013 aasta Winny Puhhi esitust „Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti“, mis oli sama pöörane. 

Kuuendana astub lavale Rahel oma looga „Sunday Night“. Sarnaselt muusikavideole on lauljatar koos tantsijatega justkui mannekeenid. Koreograafia on väga omapärane ja pilkupüüdev, mis täiustab väga hästi esitust. Visuaal seob etteaste ühtseks tervikuks.

Taaskord peitub lihtsuses võlu – Uku Haasma esituses ei ole ühtegi üleliigset detaili ega rekvisiiti ning laulja laseb rääkida oma lool. „Kaos“ nii laulu kui esiutsena viib inimese hetkeks sügavale mõtetesse ning see ongi selles peitubki võlu.

Heleza astub lavale imakaunis ja väga erilises suurte satsidega lillas kleidis, et esitada prantsuskeelne võistluslugu „6“. Laval on noor neiu täiesti üksi – mängib see tema kasuks või kahjuks, näevad vaatajad juba poolfinaalis!

Uku Suviste „The Lucky One“ on ehtne eurolugu, ka esitus on piisavalt teatraalne, mis just ideaalselt sobib Eurovisionile – Ukuga on kaasas imekaunis punases kleidis naine, taustal sähvib välk, laest kukuvad alla ketid. Tõeline sõu!

Alabama Watchdog eristub teistest vingete visuaalsete lahenditega – erinevad kujundid, värvid, valgussähvatused ja -kiired.

Lava on Jüri Pootsmanni päralt. Kuna tegemist on üsna raske lauluga, läheb põhirõhk sellele, suurt lavalist liikumist ei toimu ning lugu ise on pearollis.

Särav esitus ja lavasõu, just nagu Kaire Vilgatsile ja Dagmar Ojale kohane! Etteaste ajal pannakse suur rõhku visuaalile – erinevad värvid ja valgustused. Kui tavaliselt on naised ise bäkilauljad, saavad nad seekord särada ja head sõbrad aitavad taustajõuna.