Inimesed

Kärt Johanson: „Jaak ei olnud üksnes minu vend, vaid ta tähendas paljudele inimestele väga palju.“ 

Aigi Viira, 15. veebruar 2021 22:15
JOHANSONID: Vasakult Kärt, Mart, Jaak ja Ants 2019. aasta suvel esinemas Tartus Jaani kirikus.Foto: Aldo Luud
„Jaak oli lihtsalt vait ja sai temaga vaikuses koos väga palju oldud,“ meenutab Kärt Johanson aega, mis eelnes venna lahkumisele. „Arvan, et absoluutselt lõpuni inimene loodab, et äkki juhtub ime, aga arvan, et kindlasti ta valmistus lahkumiseks. Aga ma ei tea seda.“ Mõtteid, mis Jaagu peas sel keerukal ja vaevalisel ajal keerlesid, ei teadnud keegi. Jaak lihtsalt ei rääkinud.

Pühapäeval ei lahkunud mitte üksnes Jaak, vaid ka Johanson ja Vennad. See, mis kunagi oli, ei kordu enam mitte kunagi. „Me peame ise edasi laulma, seda igatses Jaak kõige rohkem,“ ütleb Kärt. „Me laulsime küll neljakesi koos, aga Jaak tahtis, et igaühel meist oleksid oma laulud ja siis saaks jälle kokku oma lauludega. Et meil kõigil oleksid oma maailmad ja omad asjad. Eks need on omal moel tekkinudki ja tekkimas.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

15.02.2021
Jaan Tootsen: „Jaak Johansoni sisemine väärikus oli midagi aegade ülest, omamoodi kadunud maailmade igatsus.“
15.02.2021
Ando Kiviberg mälestab Jaak Johansoni: see energia ja vägi, mis temas on, ei kao mitte kuskile
15.02.2021
Helen Sildna: Jaak Johansonil oli erakordne võime võtta südamest kinni ja viia endaga kaasa
15.02.2021
Juku-Kalle Raid Jaak Johansonist: aitäh, õpetaja, vend ja hoidja!