On ikka võtta küll.
Mina olen see kes ma olen just tänu oma lastetoale.
St. Tänu oma emale ja vanaemale.
Mehed olid selleks ajaks venelaste poolt maha notitud.
Need naised seisid edukalt vastu koolis ja avalikus ruumis lokkavale punasel propagandale ja tegid minust selle kes ma nüüd olen.
Nüüd aga on kool ja avalikus saanud jagu kodusest kasvatusest.
Nõukaaegne laste kasvatamise kohustuslik "Piibel" oli Benjamin Spock`i "Meie laps"
Loomulikult, oli ka siis, ajudetta vanemaid,kes eksperimenteerisid ja ajasid raamatust näpuga järge.
Kasvasin peres kus oli 5 last Ema ja isa suhted olid head ja peres oli üksmeel Teadsime et õppida tuleb endal Kolm said kõrghariduse Vanimast sai teeneline põllumees usun siiralt et tänapäeva lapsi poputatakse liialt Noored neiukesed kimavad suitsu Aga eks iga põlvkond peab hakkama saama
Mis õigust on ühel näitlejal niimoodi lahmida! On ta mingi kasvatusteaduste professor või. Ta solvab sellega vanemaid põlvkondi! Ta ise on ka nõukaaja laps. Kas tema vanemad kasvatasid teda valesti? Ju siis kasvatasid, üks arukas ja soliidne inimene niimoodi ei ütleks. Täitsa pettunud selles naises, varem pidasin lugu.
Enne ikka mõtle, siis see nokk lahti.12. veebruar 2021, 11:04
Imelik kuidas küll tibi ise üles kasvas, ehk ikka on, millegi pärast oli noortel mingigi lugupidamine vanemate inimeste, õpetajate, miilitsa ja üleüldse ümbritseva suhtes. Mis on aga tänapäevase vati ja õiguste teadmise sees kasvatatud marakrattide põhimõtted?? tühjus ja usuvabaduse, isegi oma vaba ajaga ei osata midagi mõistlikku ette võtta, peale mobiilid istumise...
No ta ju ka ise ütleb, et sattus esoteeriliste ökoemmede punti. Aga mis juhtub, kui lapse ema, eriti kui see juhtub veel olema üksikema, on esoteeriline ja öko. See on lõputud vandenõuteooriad, hirmud, ebakindlus ja nüüd, kriisiajal otsene oht - vaktsineerimisvastasus ja maskivastasus. Seega vanemate tarkused peavad kanduma ikka põlvest põlve üle, siis on ühiskond kindel. Esoteerika ja öko ei aita ellu jääda!
Tead, ma ei ole paadunud öko. vaktsineerimisvastane, endale ja lastele kõik vaktsiinid tehtud, aga aprobeerimata GMO vaktsiini oma kehasse sisse ei lase, ja punkt.
Mul on hea meel, et et olen nõukaaja laps ja mu oma lapsed sündisid 80-date alguses. Minu lapsepõlves austati vanemaid ja õpetajat, vastuhaukumine polnud kombeks. Lastel olid maast-madalast kindlad kohustused. Kodus tuli vanemaid aidata, maakodus tööd jätkus. Põhikoolis pidime igal suvel tegema 10 aiatööpäeva. Nii kasvab lastes tööharjumus. Mitte ei kasva lumehelbekesed. Nutitelefonis olemise asemel mängisid lapsed õues. Tekib küsimus, kas Maarjal endal oli kehv lapsepõlv? Kas tema meelest on kõik nõukaaegsed inimesed mingid imelikud ja tänapäeva lapsed eeskujulikud?
mina olen nõukaajal kasvanud. Ei ole ma ei loll, laisk ega lohakas. Vanemas kooliastmes tuli elada internaadis, st. et "oma peaga" tuli oma tegemiste ja olemiste üle ise otsustada. Ja ma olin koolis 4-5-line. Kodus nõuti korda ja igaks päevaks olid ka lisaks koolitööle kodused tööd ettenähtud. Ja oh imet - jäi aega mängimiseks ja sõpradega suhtlemiseks, sai ära õpitud terve hulk eluks vajalikke oskusi, alates kas või kartuli koorimisest ja lõpetades lehma lüpsi või hobuse ette rakendamiseks. Ok, neid tarkusi tänapäeval enam praktiliselt vaja pole, aga ega need ka meelest ei unune.
siis oli vähemalt huvitav. oli tegevust ja tuli teha ja kui igavlesid, leidsid endale ise tegevust. mis puutub kasvatuse meetoditesse, vanem peaks eelkõige olema lapse jaoks olemas. kasvõi lihtsalt kuulata last, toetada, öelda, et mis iganes olukorrad on, saame nendest koos üle. olen kahjuks näinud paljusid lapsi, kelle puhul vanematel on olnud omad mured (ja tõesti, need ongi mured) ja lapsed on jäänud tagaplaanile. seda on hiljem keeruline parandada, kui vähegi võimalik, pigem ennetada.
Mina arvan,et sellist iseseisvust nagu tol ajal, ei koge tänapäeva lapsed enam, Teine asi on kammitsetus, mis ruineerib meie lapsi igapäevaselt, ehk teisisõnu, meie lapselapsed ei naudi enam õues koos mängimist.
Mis mind ärritab. Kui ma avalikus kohas püüan oma lapsi korrale kutsuda, keelata, vaikust nõuda, siis ma saan halvustava moraalikõne, et miks ma nii kuri olen, lapsi ahistan ja las lapsed olla lapsed. Kusjuures targutajateks on 50-60 aastased naised olnud. Ja lapsed on sattunud segadusse, kas kuulata korrale kutsunud ema või kurja tädi, kes emmega riidleb.
Olen telekat vaadates kordi kanalit vahetanud, sest stuudio külalistega kaasas olnud lapsed hüppavad, ronivad saabastega diivanile, segavad vahele jne. ja mitte keegi ei anna neile märku, et võiks ühe hetke viisakalt paigal olla.
Mind ka sellised kasvatamatud lapsed väga häirivad. Vanasti seda just nimetatigi kasvatamatuseks. Üks põhinõue oli, et lapse ei tohtinud segade vanemate inimeste jutu vahele. Aga tänapäeval... No pole sõnu!
Olen ka 60. Kuid pean igati normaalseks, et lapsi tuleb korrale kutsuda kui nad halvasti käituvad. Ka avalikus kohas ja riielda kui vaja. Teisiti oleks see nn. vabakasvatus ehk otse öeldes kasvatamatus. Minuealisi küll nii ei kasvatatud.
Tänan saatust, et meie nõuka-ajal saime olla lapsed. Et meil olid töökad ausad vanemad ja et meil oli kõik vajalik ellujäämiseks. Ema ja isa olid väärtus.
Tänan saatust, et mina ei pea olema ema praegustes "kõikide võimaluste" ajastul.
Iga päev vingujaid reklaamitakse, on siis tase saavutatud mida lillelasteks kasvatamine on toonud, pongerjs tuleb vastu ja oh sõnavara küll, vanem põlvkond mäletab väga hästi tollast elu, sellist jama küll ei olnud nagu noorsugu nüüd käitub.
No'uka aeg o'petas palju...ntx. moraali ja to'o'd tegema, sest ilma selleta, elus eriti kaugule ei jo'ua. Praegused lapsed loodavad, et raha lihtsalt sülle kukus. M.Jakobson vo'iks vahepeal ajalugu uuesti o'ppida, saaks targemaks !
Naljakas on see, et praktiliselt kõik ütlevad, et Maarja Jakobson eksib, kui ta leiab, et nõukaajast pole midagi võtta, aga selle asemel, et tuua näiteid, mida konkreetselt just sealt võtta on, seda keegi ei tee, vaid räägitakse oma eluolust, kuidas nad rasketes tingimustes hakkama said. Äkki see, et need rasked tingimused üldse olid, ongi see, mida Maarja öelda tahab?
To Kaidole: ma pidasin oma kommentaariga silmas konkreetselt just nõuka aja õpetusi, mitte neid, mida ka veel tänapäeval edasi antakse. Kuna neid antakse ka tänapäeval edasi, siis ei ole need vaid konkreetselt nõuka aja kohta käivad, või mis?
Nõukaajal polnud mingeid raskeid tingimusi laste kasvatamiseks. Sporditegemine ja muud huviringid olid tasuta, toit oli laual ka ilma kerjamata,. Probleem muidugi oli , et polnud mobiile ja sülearvuteid ja seega kahte ajastut võrrelda enam ei saa.
To endine oktoobrilaps. Loe, mida need inimesed kirjutavad. Kasvasid või kasvatasid lapsi suures peres, aga kõigele vaatamata saadi hakkama. Täpselt selline tunne jääb, nagu oleks tulest ja veest läbi käinud ning siis suure eeskujuna teistele iidoliks kujunenud.
ehk tõejärgne maailm. Isiklike kogemusteta, vaid plinkivaid-liikuvaid pilte pisikeselt ekraanilt vaadates, tunde-päevi-nädalaid järjest. Koduseid kohustusi teisenenud kodudes pole, vabadusi kasvõi puu otsa ronida, lasteaiast jalgsi koju minna jne samuti mitte. Pereväärtusedki kopeeritud üle ilma, eks reisimiste ja meediumide mõju ületab esivanemate tarkused. Need sõnastati lühidalt ja mõjusalt. Kui aga lugemine on asendunud vaatamisega... (enesekriitikata. Töö tegemine pani lapsed ses ammusemas ajaski higistama - isegi see on täiesti out. Põlvkonnad ei puutu kokkugi, millegi selgitamiseks...
See, mis täna toimub laste kasvatusvallas on tulemus kaotatud põlvkonnast kellele võõrad kombeid ja austus vanemate ja kaaskodanike vastu. Neilt ei saagi loota oma laste kasvatamisel teist tulemust. Mütsiga süügilauas ja lõhkised teksad:mood You Know! Meedia promob vabadust kuid see vabadus ongi omal ajal kultuurseks olemise alusmüüri kirstunael.
no ei ole ikka küll. Isegi tema näitlejavõimed on kehvavõitu. Ei valda korrektselt teksti ja kõne on kohati arusaamatu. Aga tema põhimõtted laste kasvatamisest tänapäeval, on ikka täiesti väärad. Nõukaaja lastest on enamus korralikud inimesed ja ei nõua ainult oma õigusi, tänapäeva lastel ongi ainult õigused ja äärmiselt lugupidamatu käitumine õpetajate ja vanemate inimeste suhtes. Aga see on ju Ameerika , mis on meile eeskujuks! Häbi peaks olema sellist jama kirjutada.
Kulla Maarja, mis meetodeid sa otsid oma laste kasvatamisel? Kallis laps, meie esiemad polnud kuulnudki mingitest meetodidest ja kah kasvatati lapsed üles. Toimekad ja töökad inimesed.Kõige tähtsamaks "meetodiks" ,olgu küll, et nõukaaegne, oli ja on ARMASTUS. Sa pead oma last armastama, küll siis antakse sulle ka mõistust, kuidas edasi. Võin omadest kogemustest öelda, et vanarahvas on õigesti täheldanud, et "väikesed lapsed - väikesed mured, suured lapsed - suured mured." Laps peab austama vanemat inimest ja seda ei saagi käsu ja keeluga selgeks teha. Sina ise peadki olema see eeskuju.
Ma olen kasvanud paljulapselises peres--7 last. Vanaema elas koos meiega. Elasime maal, kolhoosi poolt antud majas. <Ümberringi oli palju puid ja läheduses oli raamatukogu. Sel ajal lasteaeda ei olnud. Ema--, isa nägin vähe, sest nad olid väga p a lju tööl. Ma ei mäleta, et keegi oleks õpetanud või kä käskinud midagi teha. See tuli lihtsalt iseenesest, igaüks meist tead is, mida tuleb teha. Ja millal. Me ei ooda nudki mingeid käske. See teadmine oli meil nagu iseenesest loomulik. Ja me ei oodanudki mingit taskuraha. Et kodus midagi teha on vaja, oli nii ilmselge.
Meid oli kolm. Meie ema vedas meid lasteada salvo kelkudes. Üks oli teisega ühendatud. Õhtuti istus meie pere söögilauas. Terve perena. Ema tegi keedetud kartulit, mõnikord sai harva viinerit. Aga see oli ema tehtud, mitte mäkk. Kogu pere istus laua taga, sõi, oli koos. Siiani oleme koos. Teatris olime viisakalt riides. Kontserditel ei jooksnud ega karjunud. See oli kasvatus. Koolis kuulasime õpetajat. Emal- isal ei olnud kerge. Aga nad mõistsid, et selline kasvatus on väärtus.
Ja nüüd soigub Jakobson. Ärge palun tapke sellistega eestlasi.
Ohissand. Selliste lapsevanemate pärast peavadki kannatama normaalsed lapsevanmad, nende lapsed ja õpetajad. Viisakus ja teistega arvestamine on täiesti nulli viidud, sest “sõna on vaba”. Populism aga kasvatuses ei toimi ja ei ole järjepidev.
Mina õpetajana ei hakka õpetama programmeerijaid, autolukseppasid või teisi eluala spetsialiste. Miks aga on normaalne see, et haridusspetsialiste võib iga teine kommenteerida?
Mis jutt? Meid oli kaheksa õde-venda ja tore kodu. Isa ja ema olid meile töökuse eeskujuks. Kohusetunne, teistest hoolimine, ausus, austus vanemate ja õpetajate ning kooli vastu. Kõik on elus hästi hakkama saanud. Tööd ei ole keegi kartnud. Kõigil mitu ametit selgeks õpitud. Naginat oli, aga kõik sai vanemate targal juhtimisel korda. Mis meetodeid M. J. silmas peab?
Toetan Su sõnavõttu igati. Paraku kardan, et selline arusaam/ suhtumine jääb järjest vähemaks. Oma lastega püüan edasi anda neid väärtusi, aga hääl jääb kõrbesse kui kuulen pealt teisi lapsi ja nende liberaalseid vanemaid.
sealt need tänapäeva helbekesed tulevadki, et nende vanemad mingi jonni või omaenese tarkuse pärast ei taha või ei oska toimivaid ja aastakümneid läbi proovitud meetodeid tarvitada...
ikka on!
Viisakus ja taktitunne, heasoovlikkus ja enesevalitsemine versus kasvatamatus.
Töökus ja kohusetunne, täpsus ja teiste inimeste austamine jne
võiks veel palju üles lugeda...
Jutt või asi - väga palju on võtta ! Austati õpetajaid ja oma vanemaid , rääkimata tööoskustest ja oma kohustuste täitmisest. palju võiks siia veel lisada.....olen ise nõuka ajal kasvanud ja lapsed ka sündisid seitsmekümnendate alguses. Pksi pidin saatuse tahtel kasvatama, aga kodus oli lastel oma kohustused....ja kasvasid väga tublid inimesed. Igatahes olen uhke oma laste üle......ei mingeid narkootikume ega öösiti ringiaelemisi....
Emad ei kasvatanudki lapsi , seda tegi kuri kasvataja lasteaias . Olin maalaps , esmaspäeva hommikust kuni reede õhtuni kasvatas mind ENSV . Lisan , et meid õnnetuid õhtul koju ei toodud . Nutsime õhtul patjadesse , kuna koju tahtsime
Olid ka internaadid, nädalased lasteaiad vanemate tööl olemise võimaldamiseks. Võimalused sõltusid elukohast, selle kaugusest ja nii see linnastumine kiirenedes kasvaski. Kestab siiani - kui linna läheduses ei ela, on rida teenuseid kättesaamatud, ka ajakulu mõjutab. Vanematest on mõjutajate-eeskujude asemel saanud teenindajad - "taksojuhid" ja "pangad". Ja kisakoorlased, sest tihti ei suuda olla osa oma lapse iseseisvaks kasvatamisel, teised kasvatagu-teenindagu. Lapsed ei pruugi tahta teada, mil moel vanemad kasvõi toidu lauale "muretsevad". Muud mugavused ka, aga olgu olla. Kihistumises...
Oi ja kui palju on võtta.
Tööharjumus!
Otsene vastutustunne - ka vajadusel omal nahal.
Praeguseks on olukord jõudnud selliseks, et esimese klassi juntsu pilli järgi tantsivad nii emme, issi kui ka kool ja lastekaitse.
Paadunud valetaja sõna maksab rohkem, kui õpetajate sõna jne.
Nii jätkates ei ole eestis varsti enam mitte kedagi klassi ette panna ka mitte ministri palga eest.
Kogu aeg rõhutatakse laste õigusi, kuid kohustustest ei räägi mitte keegi, kuigi need on seaduses fikseeritud. Ja koolid võiksid taastada koolivormi-mütsi, et lõppeks ära see eputamine, kellel on rikkamad vanemad, kes võivad kõike lubada, mis on üks koolikiusamise alge
Huvitav küll, et need toredad nõuka-aja lapsed realiseerisid end vabaduse tulles väga toredasti - üheksakümnendate alguses oli Eestis üle 400 mõrva aastas! Kõik need mafioosnikukesed olid üles kasvanud imearmaste multukatega ja austusega vanemate inimeste vastu ja mis roosamannat te veel suust välja ajate...
Ühiskond korraldati ringi ja nagu Urmas Ott kunagi märkis - kapitalismi ei minda tühja taskuga... Praegune olukord on toonase tagajärg, ühiskond on polariseerunud ja kihistumine süvenenud. Raha pidev juurdetrükkimine moonutab arusaamisvõimet. Hariduse kättesaadavus IT-seadmete hindu ja ühenduskiirusi arvestades... Kes pole ühtki üldkriisi üle elanud, sellega hakkama saanud, lõpetagu mõttetu jura. Õpitud abitus oli tundmatu mõiste. Aga praegu - inimesed "kohanevad" ja surve on suur... Eeskujud ja sotsmeedia mõju reaalsetele lastele "naabrist parem" suhtumises? Vabadus on tunnetatud paratamatus.
KOMMENTAARID (78)