Meie hulgast mullu 6. detsembril lahkunud kirjanik Heljo Männil, erakordse töö- ja eluvõimega naisel, on 11. veebruaril 95. sünniaastapäev
Kerri Kotta meenutab vanaema Heljo Mändi: „Vanaema oli maru korralik ja distsiplineeritud. Igas asjas.“
Sessamas Kaare tänava majas Nõmmel, kus Heljo oma surmani elas, käis sama häälekas elu kui segasummasuvilas. Lõbus ja põnev. „Vanaema juures oli hästi loominguline õhkkond,“ kirjeldab Kerri. „Seal oli vanaemale lisaks ka kunstnikust vanaisa Roman, minu tädi Ebe-Ruuta, vanaema noorim tütar, kes oli minust kõigest kolm aastat vanem. Ja muidugi minu õde Barba ja vend Jonne. Ja seal me siis kõik koos mängisime. Meid oli seal päris palju, aga tollal elatigi pead-jalad koos. Meil oli pere peale üks tuba, aga lapsepõlves tundus mulle, et meil on väga palju ruumi. Omal ajal oli talus nii, et põlvkonnad olid koos, nii oli ka meil: vanaema-vanaisa, isa-ema, lapsed, tädi ja onu. Saime hakkama.“
Kommentaarid (0)