Inimesed

Meie hulgast mullu 6. detsembril lahkunud kirjanik Heljo Männil, erakordse töö- ja eluvõimega naisel, on 11. veebruaril 95. sünniaastapäev

Kerri Kotta meenutab vanaema Heljo Mändi: „Vanaema oli maru korralik ja distsiplineeritud. Igas asjas.“ 

Aigi Viira, 5. veebruar 2021 22:30
PERE VÄIKSEMATEGA: Lastekirjanik Heljo Mänd, särav 45aastane naine, on sel pildil nii ema kui ka vanaema rollis. Väike linalakne tüdruk on Heljo pesamuna Ebe-Ruuta, lokkispäine poiss aga Heljo tütre Ülle poeg Kerri. Ebe-Ruutal on kaaslaseks Mõmmi Barba ja Kerril sõbrana kaasas Mõmmi Kerri. „Väikesel Kerril on üks naljakas sall kaelas,“ muigab Ebe-Ruuta nüüd. „Mina ise ei mäletanud, aga Kerril oli hästi meeles, et mina tahtsin teda kauniks teha.“Foto: erakogu
Hommikul kell neli-viis, kui pere õndsat und magas, sahises Nõmme Kaare tänava majas sulg mööda paberit. See, kes tüünes aovaikuses kirjutas, oli Heljo Mänd. „Need olid tema kaks tundi kirjutamiseks,“ räägib kirjaniku tütrepoeg Kerri Kotta. „Kell seitse algas sumin: pere ärkas, lapsed kooli-lasteaeda. Vanaema oli oma aja inimene ses mõttes, et kirjutamine oli talle oluline, aga perenaisekohustused pidid enne olema tehtud. Nii et ta näpistas endale varahommikuti kirjutamisaega. Erandeid ei olnud. Kui mõnel harval korral ärkas alles kell seitse, siis see oli juba midagi ekstraordinaarset.“

Sessamas Kaare tänava majas Nõmmel, kus Heljo oma surmani elas, käis sama häälekas elu kui segasummasuvilas. Lõbus ja põnev. „Vanaema juures oli hästi loominguline õhkkond,“ kirjeldab Kerri. „Seal oli vanaemale lisaks ka kunstnikust vanaisa Roman, minu tädi Ebe-Ruuta, vanaema noorim tütar, kes oli minust kõigest kolm aastat vanem. Ja muidugi minu õde Barba ja vend Jonne. Ja seal me siis kõik koos mängisime. Meid oli seal päris palju, aga tollal elatigi pead-jalad koos. Meil oli pere peale üks tuba, aga lapsepõlves tundus mulle, et meil on väga palju ruumi. Omal ajal oli talus nii, et põlvkonnad olid koos, nii oli ka meil: vanaema-vanaisa, isa-ema, lapsed, tädi ja onu. Saime hakkama.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

15.12.2020
MÄLUMÄNG | Meenutades kirjanik Heljo Mändi
08.12.2020
Jaan Rannap: „Mõmmi-lood on täitnud suure osa Heljo Männi elust.“
08.12.2020
Hillar Sein: „Paraku läks nii, et komisjon Heljo Mändi riiklikule elutööpreemiale ei esitanud.“
08.12.2020
Jaanus Vaiksoo: lihtsus ja loomulikkus kumas vastu kogu Heljo Männi olemusest

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee