VIIES PÕLVKOND: Kirsti Timmeri suguvõsas on kaardimoore, nõidu ja ravitsejaid omajagu, nii ema- kui isapoolses peres. Naisliini pidi edasi minev võime on pärandunud ka tema tütrele, kelles on Kirsti sõnul kokku saanud kõik suguvõsa võimed. Foto: Kateriine Krigul
Katharina Toomemets 30. aprill 2021 08:05
„Võimete eest ei saa põgeneda,“ naerab Kirsti Timmer (49), viiendat põlve kaardimoor, küsimusele, mida teha, kui inimesed on üleloomulikud võimed, kuid ta ei soovi nendega tegemist teha. „Sa võid ju proovida põgeneda ja nendega mitte tegeleda, kuid see hakkab tervisele. Minul tekkisid lõpuks südamerütmi häired ja tervis läks kehvaks. Siis öeldigi põhimõtteliselt, et kui tahad olla terve, pane kaarte.“

Kaartide – nii tarokaartide kui ka tavaliste mängukaartidega laotavate kombinatsioonide – tähendusi on Kirsti teadnud lapsest peale. „Lihtsalt teadsin,“ kehitab ta õlgu, andes mõista, nagu oleks see maailma kõige loomulikum asi. Ja tema jaoks ongi. „Minu esiemad on alati kaarte pannud ja ma pole kunagi sellele mõelnud. Kooliajal vaatasin ma ikka üle, kas mind küsitakse,“ sõnab ta. Toona teadsid tema andest vaid mõned sõbrannad, sest nõukaajal oli selline asi tabu. „Hiljem ma juba julgesin rääkida ja kui sõbrannadel tulid peikade teemad, vaatasin ikka üle.“ Kaarte hakkas Kirsti panema 14aastaselt. Tema ema juures töötas üks kaardimoor, kes kord talle kaardid ette laotas ja küsis: „Mis need sulle räägivad?“. „Mina rääkisin ja tema ütles, et nägi kohe ära,“ sõnab Kirsti, et anne paistis teistelegi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99