Kaardimoor Kirsti Timmer: kui inimene oma võimetega ei tegele, hakkab see tervisele (2)

„Võimete eest ei saa põgeneda,“ naerab Kirsti Timmer (49), viiendat põlve kaardimoor, küsimusele, mida teha, kui inimesed on üleloomulikud võimed, kuid ta ei soovi nendega tegemist teha. „Sa võid ju proovida põgeneda ja nendega mitte tegeleda, kuid see hakkab tervisele. Minul tekkisid lõpuks südamerütmi häired ja tervis läks kehvaks. Siis öeldigi põhimõtteliselt, et kui tahad olla terve, pane kaarte.“

Kaartide – nii tarokaartide kui ka tavaliste mängukaartidega laotavate kombinatsioonide – tähendusi on Kirsti teadnud lapsest peale. „Lihtsalt teadsin,“ kehitab ta õlgu, andes mõista, nagu oleks see maailma kõige loomulikum asi. Ja tema jaoks ongi. „Minu esiemad on alati kaarte pannud ja ma pole kunagi sellele mõelnud. Kooliajal vaatasin ma ikka üle, kas mind küsitakse,“ sõnab ta. Toona teadsid tema andest vaid mõned sõbrannad, sest nõukaajal oli selline asi tabu. „Hiljem ma juba julgesin rääkida ja kui sõbrannadel tulid peikade teemad, vaatasin ikka üle.“ Kaarte hakkas Kirsti panema 14aastaselt. Tema ema juures töötas üks kaardimoor, kes kord talle kaardid ette laotas ja küsis: „Mis need sulle räägivad?“. „Mina rääkisin ja tema ütles, et nägi kohe ära,“ sõnab Kirsti, et anne paistis teistelegi.

Kui vahel tulevad inimestele nende võimed üllatusena, siis Kirsti perekonna naistele mitte. Tema emapoolne vanavanavanaema oli ravitseja, vanatädi terve elu pendlit kasutanud. Ka vanaema oli nõid – kui tema kellelegi ikka halvasti ütles, nii ka läks. „Vanaema keelas kaardid ära. Ema rääkis, et pärast sõda polnud mingit meelelahutust ja kui vanaema nägi neid kaarte mängimas, viskas ta need ahju.“ Ka vanaema õe üks tütar oli tema moodi – kui ütles, nii ka läks. Kirsti teab, et ka vanavanaisa ema oli kaardimoor. Üldiselt käivad võimed naisliini pidi. Ja võimed on ka Kirsti tütrel Merilyl. „Merily on kõige hullem! Temas on kogu suguvõsa asjad kokku saanud. Merily võib inimesele käed pähe panna ja kõik ära rääkida, mida see inimene näinud ja tundnud on.“