Maarja Nuut elust Indias: kõik võttis järsu pöörde, käisin turu peal ostmas siidist salle ja hõbedast sõrmuseid
Keeruline oli ka elukoha leidmine. Algselt elas Nuut nii-öelda tütarlaste ühikas, sealne üür oli aga kallis, mistõttu pidi peagi uue elamise leidma.
Selle aja jooksul tutvus Nuut ühe mehega, kes temasse armus. "Ta oli juba päris soliidses vanuses, kuskil ligi 30aastane ja kui sa Indias ei ole selles vanuses veel abiellunud, on ikkagi viimane aeg. Ühel hetkel hakati ilmselt hauduma plaani, et kui on tulnud kena tütarlaps Euroopast, miks sa siis naist omale ei võta," meenutab Nuut. Sealsest elukohast lahkus ta suure riiuga, sest mõisteti, et Nuudil endal abiellumise soovi ei ole. Pahandusi jagus ka järgmises elukohas, kus omanikuks oli 36aastane härra, kes samuti naisele pilgu peale viskas ja solvus, kui Maarja tema vastu huvi ei tundnud.
Umbes samal ajal sai Nuut kõne USA saatkonnast – selgus, et üks rikas pere otsib oma kümneaastasele pojale viiuliõpetajat. "Ma ei olnud sellist rikkust kunagi varem näinud. Seda oledki vaid filmidest näinud," sõnab Nuut. Pere vanim poeg käis eralennukiga Harvardis koolis, nooremal oli, nagu teistel pereliikmetelgi, isiklik autojuht, kes teda igale poole sõidutas ja kotte kandis.
Ka Nuudi rahamured olid lahendatud, ta andis kaks viiulitundi nädalas ja ühe tunni eest maksti talle rohkem, kui ta varem ühes kuus kulutada võis. "Elu võttis täiesti teise pöörde. Käisin turu peal, ostsin omale siidist salle ja hõbedast sõrmuseid ning käisin isegi esimest korda kesklinnas kohvi joomas. Täitsa teine maailm," ütleb ta.
Kommentaarid (0)