Hannes Hermaküla, Heimar Lenk, Priit Võigemast ja Nele Kirsipuu Foto: Kairit Leibold/ ERR
Tele
24. jaanuar 2021, 14:19

Selge kõneleja tiitli pälvisid Hannes Hermaküla, Heimar Lenk, Priit Võigemast ja Nele Kirsipuu (12)

Eesti vaegkuuljate liit tunnustas "Hommik Anuga" saates selge kõneleja tiitliga ERR-i telesaatejuhti Hannes Hermaküla, raadiosaatejuhti Heimar Lenki, näitleja Priit Võigemasti ja suunamudija Nele Kirsipuud.

Võigemast tõdeb, et oli tiitli saamise üle väga üllatunud. "Ma küll ei tea, kustkohast niimoodi kõrva olen jäänud inimestele. Näitlejad võiks ju kõik olla selged kõnelejad. See oleks väga imelik, kui mõni näitleja ei oleks selge kõneleja. Siis on juba eos midagi väga valesti," lisab ta.  

Ka Hermaküla märkis, et tiitel mõjus talle üllatusena ja ta arvas esialgu, et äkki on tegemist naljaga: "Siis vaatasin, et vist ikka ei olegi nali. Kuigi oma arust ei ole ma üldse selge kõneleja, ikka heidan endale ette, et soperdan ja sõnad lähevad sassi ning ei häälda silpe välja."

Kirsipuu tunnistab, et on vaegkuuljatelt varemgi tagasisidet saanud, et tema juttu on lihtne jälgida. "Nüüd, kui ma selle auhinna sain, mõtlesin ka, et kuidas ma niimoodi silma jään. Võib-olla on seos sellega, et olen TikToki pannud mõned videoklipid, kus olen teinud viipekeelt."

Lenkile tiitel üllatusena ei tulnud. "Olin väga liigutatud ja tegi härdaks. Sain aru, et saan inimesi aidata," räägib ta.

Eesti vaegkuuljate liidu esinaise Külliki Bode sõnul on selge kõneleja see, kes ütleb kõik sõnad ilusasti välja, on ilusa diktsiooniga, räägib mõõdukalt, ei kiirusta. "Tihtipeale ongi niimoodi, et mõte tahab kiiremini välja tulla, kui sõnad jõuavad seda öelda. Aga kindlasti on ka see hästi oluline, et kõne oleks enam-vähem ühtlase kõrgusega ja kõvadusega," räägib Bode.

Esmakordselt anti auhind välja neljas kategoorias, tänavu lisandus suunamudija ehk sotsiaalmeedias tegutseva mõjuisiku kategooria. "Kuna noored vaatavad eelkõige just sotsiaalmeediat, anti meile märku, et ka nende puhul võiks anda välja selge kõneleja auhind," selgitab Eesti vaegkuuljate liidu esinaine.

Selge kõnelemine on oluline kõikidele – vahet pole, kas tegemist on vaegkuuljaga või ei, kuid vaegkuuljal on ebaselgest kõnest keerulisem aru saada kui kuuljal. Bode sõnul kaovad kuulmislangusega ära kõrged helid ja seetõttu ka teatud häälikud. "Enamasti on need eakad inimesed, aga aina rohkem tuleb ka noori juurde. Just need kõrvaklapipõlvkonna inimesed, kes kuulavad valjusti muusikat. Ka keskkond, kus viibime, on väga mürarikas, hästi palju on geneetilisi haiguseid – tegelikult on vaegkuuljaid väga väga palju," tõdeb Bode.