LIISILE MEELDIS SUVI: Praegune aeg ei meeldiks talle üldse. „Talle absoluutselt ei meeldinud lumi,“ ütleb Ivar. „Aga suvi… Kui päev on valge ja muru roheline… Ja saab paljajalu käia… Me kunagi ei rääkinud Liisiga, mis on tema lemmikaastaaeg, aga see oli kindlasti suvi. Südasuvi… See lõputu juuli.“Foto: ALBERT TRUUVÄÄRT
22. jaanuar 2021, 22:30
Ivar Volmar meenutab oma armastatut: „Sellist sügavat mõistmist ei ole ma rohkem kogenud. Sellele vist ei ole võrdset…“
Luuletaja Liisi Ojamaa lesk: ma tunnen Liisist puudust, iga külje pealt...
„Meil oli mõlemal kindel arusaam, et ei taha mingit tseremooniat. Nii me siis korraldasime selle, mida nimetatakse kabinetiregistreerimiseks,“ meenutab tunamullu sügisel surnud luuletaja Liisi Ojamaa lesk Ivar Volmar abiellumise päeva. „Ma pean ütlema, et registreerijal kiskus suu hirmsasti muigele, sest Liisi oli paljajalu nagu ikka. Ja mina olin lõhkiste teksastega.“ Aasta oli 2013, kuupäeva Ivar ei mäleta, aga see oli kuumal suvepäeval juulikuus.
Enamik tunneb Liisi Ojamaad (26. veebruar 1972 – 8. oktoober 2019) kui Wäikest Hipit, pikajuukselist-paljasjalgset kivilinnalaulikut ja puhutist elupõletajat. Poetessi viimane, kolmas abikaasa Ivar Volmar Liisi seda hipilikku poolt, mida on nii palju poetiseeritud, õieti ei näinudki. Kui nemad abiellusid, olid Wäikese Hipi boheemlasepäevad möödas, tüdrukust oli saanud küps ja tark naine, kes armastas kokata, andis Perekooli foorumis suhte- ja keelenõu, tõlkis-toimetas ja luges sadade kaupa raamatuid. Ning luuletas väga vähe. Aga paljajalu käis ta endiselt – alates maist kuni sügiskülmade tulekuni.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)