Raamat

KATKEND RAAMATUST | Synne Valtri: usun nähtamatutesse jõududesse (8)

Ohtuleht.ee, 22. jaanuar 2021 18:48
Synne ValtriFoto: Erlend Štaub
Lauljatar Synne Valtri sulest ilmus raamat „Naine 2. Läbi tule ja vee“. Õhtuleht avaldab katkendi raamatust. 

Minul on oma usk. Usun nähtamatutesse jõududesse, usun maailma ja tema elementjõududesse, nagu vesi, tuli, õhk ja maa. Naudin nende kasulikkust, kuid ka austan nende allutamatut jõudu. Jah, ma usun ka kividesse, kuid pisikese nüansiga.

Samal teemal

Ärimudeli tunnen ma koheselt ära, kuid tunnen ka ära, kui miski mind kõnetab. Iga kivi, mida müüakse, ei ole müstiline – ja iga vidin, mida toodetakse Hiina tehastes miljardeid eksemplare, et neid õnnetutele müüa, ei aita rahaõnne majja tuua. Usun pigem, et usul endal on suur jõud ja kui kivid või muud esemed aitavad seda kõike materialiseerida, siis palun väga! Miks mitte.
Mina usun kividesse ainult seetõttu, kuna olen tundnud ebamaist võnkumist roosakvartsimäel Sri Lankal.

Usun kividesse, sest tihti hakkab mul pea teatud esoteerilistes poodides ringi käima, tunnen vahel ka teatavat surinat. Sama tunnet tunnen ma surnuaedades või ajaloolistes mälestuspaikades, mille reaalsel pinnasel on kunagi midagi toimunud. Ei, ma ei ole nõid, ma ei oska ühtegi ajaloolist sündmust kirjeldada ega ennustada ega kaarte panna, kuid ma tunnen midagi ja seetõttu ma ka valitud asju usun.

Kannan kaelas alati oma risti ja silma. Need on mulle väga olulised juba seetõttu, et need on spetsiaalselt minule tehtud. Kannan oma kindlaid sõrmuseid juba aastaid, ikka ja jälle selles sõrmes, kuhu ma nad kunagi panin. Need ehted kannavad minu nime ja juba aastaid ka minu energiat. Jah, ma usun, et iga inimese ehetele ja esemetele, mida nad pidevalt ligi hoiavad, ladestub midagi, mida ülitundlikud oskavad lugeda. Minul on oma ehetega hea ja kannan neid nii kaua, kuni enam hea ei ole. Eheteks pean ma ka oma tätoveeringuid, mida samuti ainult kindla sõnumina olen lasknud oma kehale jäädvustada. Ei midagi juhuslikku.

Minus on peidus nii müstiline pool kui realist, kuid ma olen ka vägagi kahe jalaga maa peal ja kõike mulle müstika pähe müüa ei saa. Usun, et nii lihtne siin ilmas eksisteerida ka ei ole, et muudkui katsud kive ja kõik laheneb – ei, ise peab ka ikka midagi tegema.

Kivid võivad olla inspiratsiooni ja motivatsiooni allikaks. Kui sa usud, et need annavad sulle jõudu, siis need annavadki sulle jõudu. Meil on kõikidel vabadus uskuda, millesse soovime. Kas me mitte ei ela ideaalsel ajastul?

Öeldakse tihti, et kui must kass läheb üle tee, siis peab olema ettevaatlik. Mina leian, et kui ükskõik mis värvi kass läheb üle tee, siis ju tal oli sinnapoole asja. Iga kehvasti väljakukkunud lause peale ei hakka ma ka üle õla sülitama, ma ei näe sellel mitte mingisugust mõtet.

Söögiriistade mahakukkumisel – olgu selleks siis nuga, mis pidavat ennustama peagi saabuvat meessoost külalist, kahvel, mis ennustab peagi saabuvat naisküla- list, või lusikas, mis pidavat laste külastust tähendama
– ei hakka ma koheselt ja paaniliselt tube koristama. Kuid tõesti, ma mõnikord koputan nendega kolm korda vastu põrandat, ma isegi ei tea, miks. Ju see minusse lapsepõlves jäänud on. Ma ei peaks ootamatute külaskäikude pärast üldse pabistama, enamik mu tuttavaid ju teab, et olen kodus nii harva, miks nad peaksid siis ette teatamata üldsegi tulema.

Eks me kõik tee omi valikuid, mida uskuda, kui süvitsi, ja mida me oleme selle kõige eest nõus andma vastu. Taimedega rääkimine on ju samuti mõne silmis veidi veider, kuid mina käin ja tänan ikka aias oma mände, et need suurteks ja tugevateks puudeks kasvaksid. Olen nende istutamisega näinud vaeva ja kahju oleks, kui nad ühel hetkel pruunikaks tõmbuksid ja okkad langetaks.

Kindlasti ei loobi ma iial tühje sõnu, ma ei ütle kellegi kohta ega kellelegi kunagi halvasti vaid selleks, et teha talle halba. Ei! Nii ei tohi! Karmasse usun ma küll. Olen vägagi kindel, et kõik, mida soovid või teed teistele, tuleb sulle endale tagasi. Mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt, kuid ta tuleb.

Seega ei jäägi muud üle, kui olla kõikide vastu kena, nii kaua kui võimalik. Miks ma ütlesin „nii kaua kui võimalik“? Aga sellepärast, et alati ja kõikidega ei saa ninnunännutada. Sinust sõidetakse lihtsalt üle. Olen seda omal nahal tunda saanud. Ole sa nii hea kui tahes, tagasi seda headust sa sellelt persoonilt ei saa. Ja siis tulebki mängureegleid veidi muuta, kuna endale liiga ei saa ma ka lasta teha.

Inimestega, kelle poolt ei tunneta ma headust ja siirust, vaid midagi muud, ma lõpetan reeglina suhtlemise ära. Mul ei ole vaja oma ellu selliseid, kes veavad ennast elus edasi läbi teiste ärakasutamise, vassimise, otse silmadesse valetamise ja valelike juttude levitamise najal. Olgu omaette. Ilusat elu. Ciao!

Siiraid ja ausaid inimesi on veel palju alles, ja minu silmis on see pilt läinud aastatega aina paremaks. Minu ümber on äkki tekkinud inimgrupp, kellega on alati koos nii hea ja lõbus ja muretu. Sellist toetust ja hoolivust ei ole ma aastaid tundnud inimeste poolt, kes ei ole varem kuulunud minu sõprade ega tuttavate hulka. Mul läheb suu kõrvuni täna neid inimesi nähes, sest nad on lihtsalt nii ilusad inimesed. Teate, kui hea tunne see on!

Ma ei ole omale varasemalt kunagi ennustada lasknud. Olen lubanud astroloogil koostada mulle sünnikaardi, kus tuli välja väga kummalisi nüansse, mida ma ka oma töös teadmistena rakendan.

Näiteks öeldi mulle juba aastal 2013, et minu elu on seotud alaga, kus mul on palju pealtvaatajaid. Ma pean tegelema alaga, millel on publik. Minu kõige produktiivsemad kellaajad on õhtu- ja öötundidel – ja täpselt nii ongi.
Alates kell 20.00 olen ma kõigeks valmis, päevane aeg on pigem asjaajamiste ja bürokraatia jaoks, kuid kell kaheksa õhtul minu mõttemaailm ja loovus avanevad ja just siis sünnivad uued lood, uued ideed ja ka see raamat siin.
Loomulikult on hetkel taas öö, kõik teised juba ammu magavad ja mina muudkui trükin. Küünlad põlevad, klappidest kostub motiveeriv muusika ja tähed lendlevad siia justkui iseenesest.

Lisaks sünnikaardi koostamisele on minult maha võetud mulle peale pandud sajatusi. Kui ühel hetkel enam midagi ei laabu ja iga minu ettevõetav teekond lõppeb mõne füüsilise vigastusega, siis läksid mingil hetkel asjad naljast veidi liiga kaugele. Mulle soovitati võtta ette käik nõia juurde, ja see, mida ma seal kuulsin, oli hämmastav. Enam täpsemat välist isikukirjeldust ei saa keegi anda, kui püüdsime tuvastada mulle sajatusi peale pannud isikut. Kõik sai lahendatud ja sel hetkel oleks kui avanenud minu ees mitu uut ust. Aitäh sulle, Nõid Liina!

Kindlasti ei ole ma inimene, kes ennustajate ja nõidade sõnade järgi sajaprotsendiliselt toimetab, ma kuulan nad ära ja arvestan teatud asjaoludega, kuid kui mulle öeldakse, et see aasta on kehva, siis ma ei ole nõus vaatamata keerulisele ajale jääma istuma, vaid ikka pingutan edasi. Minu elu on eelkõige siiski minu kätes ja minu voolida.

Vahel näen ma tähenduslikke unenägusid. Minuga on jäetud unes hüvasti ja järgmisel hommikul olen saanud teate, et minu lähedane suri. Olen käinud kahel korral teises ilmas ja see kõik on mind inimesena muutnud. Sele- tamatuid asju seletada on võimatu, ja seetõttu ma sellesse hetkel ei süüvigi. Tean, mida olen näinud ja tundnud, ja neid ei saa minult keegi ära võtta. Mul ei ole vaja kellelegi tõestada, mis on reaalselt olemas ja mis mitte.

Fakt seoses kividega, mida vaid väga vähesed minu kohta teavad, on see, et 2018. aastal läbisin ma „Ehtekivimid“ koolituse, mille käigus omandasin teadmisi, kuidas eristada vääriskive ja poolvääriskive võltsingutest, millised on erinevate kivide välised tunnused ja leidumiskohad maailmas. See maailm on põnev ja pakub mulle huvi.

Kui olin koolituse läbinud, tekkis minu sõbrannades elevus. Mitmedki neist tõid mulle oma sõrmustest välja võetud vääriskivid küsimusega, kas ma suudan need identifitseerida ja kvalifitseerida. Jah, suutsin küll, kuid sertifitseerimisega tegelevad siiski teatavad ettevõtted. Läbi aegade on vääris- ja poolvääriskivid läbi inimeste loodud müütide ja legendide oma lugusid elanud ja mänginud erinevaid rolle nii omaduste kui ka kividele omistatud ravivate jõudude kaudu.

Enamik vääriskive ei ole lihvimata olekus sugugi mitte nii ilusad kui lihvitud
kujul. Nii on vast ka inimestega – olles omandanud kogemusi ja õppetunde, tuleb välja meie tõeline ilu ja väärtus. Oska iseend ja teisi hinnata, austa elukogemusi ja lase elul teha sinuga vajalikke muutusi, lase elul end lihvida – sest ka SINA oled tõeline kalliskivi!

Raamatut saad soetada siit

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee