"Seltsimees laps"Foto: Alar Truu
Toimetas Liisa Mugra 22. jaanuar 2021 12:18
, Moonika Siimetsa „Seltsimees laps“ jätkab üleilmse pandeemia järel linastumist rahuvahelistel kinoekraanidel. Jaanuaris jõudis film Lõuna-Korea kinodesse.

Filmi produtsent Riina Sildos tõdeb, et tegemist on üpris erakordse sündmusega, sest Euroopa filmid jõuavad Lõuna-Korea kinolevisse pigem harva. „Juba siis, kui me filmi 2018. aastal Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil näitasime, oli publikust tunda, et puudutasime neid hingepõhjani. Tänu meie kahe rahva üllatavalt sarnasele ajaloole on see lugu neile arusaadav ja kõnetas neid,“ räägib Sildos.

Liigutav linalugu, mis jutustab stalinistlikest repressioonidest 1950ndate Eestis läbi väikse Leelo silmade, on nüüdseks pälvinud juba ka Lõuna-Korea filmiajakirjanike sooja poolehoiu ning võimaldab Korea kinohuvilistele selgitada nõukogude okupatsiooni õudusi. „Lugu kulgeb vaikselt ja lihtsalt, ilma ühegi püssipauguta, kuid see tragöödiavari, mis ühe perekonna neelab, on hirmutav,“ kirjutab portaal SR Times. „Humoorikas tõlgendus täiskasvanute maailmast lapse silmade läbi vaadatuna, erksad ja soojad toonid ning ekraanil nähtav lummav loodus mõjub rahustavalt, samas hiilib ärevus, et kohe tabab neid jõhker vägivald. See moodustab suurepärase terviku ja tulemuse,“ lisab kriitik. „Kuigi filmis ei näidata otseselt Stalini jõhkraid repressioone ja vägivalda, suudab film oskuslikult luua selle kohutavalt külma ja raske atmosfääri,“ sõnab kinoportaal Maxmovie.com.

Arvutused tõmbavad „Seltsimees lapsest“ rääkides paralleele mängufilmiga „Jänespüks Jojo“ (2019, rež Taika Waititi) ja Steven Spielbergi „Päikese impeeriumiga“ (1987), peaosalise Helena Maria Reisneri mängitud Leelo tegelaskuju võrreldakse Mooneega (Brooklynn Prince) filmist „Florida projekt“ (2017).

EV100 filmiprogrammi avafilm, Moonika Siimetsa mängufilmidebüüt „Seltsimees laps“ on linastunud Soomes, Lätis ja USAs ning eelmise aastal ka Poolas, kuniks pandeemia kinod sulges. Filmi on saatnud edu ka rahvusvahelistel filmifestivalil. 2018. aastal võideti maailma ühel olulisemal filmifestvail Busanis Lõuna-Koreas publikupreemia, mis on ühtlasi ka festivali üks ihaldatumaid auhindu. Publikupreemia valiti välja kümne filmi seast, mis kõik kuuluvad ühtlasi ka Flash Forward ehk tulevikutegijate võistlusprogrammi – kokku võistles toona üle kolmekümne filmi. Võitjafilm sai auhinnaks 20 000 USA dollarit, millest pool kulus filmi levitamisele Koreas.