Õnnelik õnnetus! Heidi Hanso hobune pani plehku: leides oli ta täiesti segaduses, abipaluv pilk silmis (2)
Heidi kirjeldab, kuidas keegi heatahtlik inimene märkas Kuressaare-Kuivastu maanteel tuisus ekslevat hobust. "Samal ajal sain kõne politseilt, et ega mõni minu hobustest üksinda tuisus ringi seikle. Olin just ise kiirkõnniringil ja läksin super-kiirusel koju ning avastada, et minu hingeloom, parim sõber, kolmekümnendates Moska ongi aiast kadunud. Reeglina nad lähevad mitmekesi, aga seekord olid teised aias," lisab ta.
Heidi hüppas autosse ja leidis hobuse sealt, kuhu politsei oli juhatanud. "Õnneks valgustatud alalt, kus ta autojuhtidele natukenegi nähtav sai olla. Täiesti segaduses, teadmata, kus ta on. Ta tuli ja pani oma pea vastu mu auto kapotti, kui auto tee äärde seisma jätsin. Kõrvad kikkis, niivõrd abipaluv pilk silmis. Silmis, mis enam hästi või pimedas üldse mitte, ei näe," ütleb Hanso.
"Silmis, mis viimased 30 aastat on mulle näidanud, kuivõrd suurepärane hing on loomadel. Silmis, mis on mind juhtinud metsaradadel, lasknud kogeda kõige pöörasemaid ühendusi loodusega, mis on mind aidanud hüpata üle sadade tõkete võistlusväljakutel. Sedasi ühenduses ja usalduses. Silmis, mis on näinud sadu lapsi endale selga ronimas ja hobusearmastust õppimas.
Sedasi ühenduses ja usalduses panin talle päitsed pähe ja sumapasime kahekesi läbi tuisu ja lumevallide koju," lisab Heidi.
Hanso tänab häid inimesi, kes segaduses looma märkasid, kes teavitasid politseid ja kohalikesse gruppidesse postitasid. "Te päästiste hobuse ja võib-olla mõne inimese elu ka. Moska silmi ravin juba nädalaid. Tema pimedaksjäämine on toimunud kähku, viimase kahe kuu jooksul ja sinna ei saa suurt midagi parata. Ta on vana. Ja pean leppima, et mingil hetkel teda enam ei ole. Istun ta boksis, kammin ja silitan ning suured pisarad voolavad mööda mu nägu. Olen nii tänulik, et ta mu elus on olnud. Ei ole mul olnud suuremat õpetajat ja ta õpetab edasi. See kõik on selline meeldetuletus, et miski pole jääv. Kummaline on leinata kedagi, kes veel on. Ja loodan, et veel kaua on, sest pimedaks jäämine ei tähenda ju tegelikult elu lõppu. Jälle nii suur õppetund. Minu vanake!" kirjeldab Heidi.
"Ma jagan seda seetõttu, et maaelu ei ole alati rõõmu täis, et armastus on vahel raske, et t lahti lasta on raske, et kasvada saab alati. Endale- teistele. Oma sees. Tänus."
View this post on Instagram
Kommentaarid