MEISTER: August Gailitil oli võrratult hea huumorimeel, mis väljendus iseäranis varasemas loomingus. Ta oli vaimukas, irooniline, tabav – see vaimustas lugejaid ja pole ime, et Gailitist sai ületamatu följetonimeister.Foto: Rahvusarhiiv
Jaanus Vaiksoo 15. jaanuar 2021 22:30
1926. aastal avaldas kirjanik August Gailit följetonikogu „Aja grimassid“, milles on terve rida päevapoliitilisi följetone. Ent ligi sada aastat hiljem loeme neid ridu justkui eilsest Postimehe „Juurika“-rubriigist. Uskumatu, kui nooruslikult mõjub üks 130aastane kirjanikuhärra! 

Ehkki Gailitile oli loomuomane kaldumine pessimismi, oli tal võrratult hea huumorimeel, mis väljendus iseäranis varasemas loomingus. Ta oli vaimukas, irooniline, tabav – see vaimustas lugejaid ja pole ime, et Gailitist sai ületamatu följetonimeister. Tema (kuri)kuulus „Sinises tualetis daam“ (1919), mis ilmus Postimehe joonealusena, pilkas mõnuga Marie Underi ja Artur Adsoni luulet. Mis oli selle põhjuseks? Armukadedus? Adsoni täielik huumoripuudus? Kõik võib olla. Gailiti salvavat irooniat võib pahaks panna, aga peab tunnistama – ta oli teravmeelne ja tabav. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon