Raamat

Kuidas August Gailit oleks reageerinud meie riigikogu tsirkuseetendusele? 

Jaanus Vaiksoo, 15. jaanuar 2021 22:30
MEISTER: August Gailitil oli võrratult hea huumorimeel, mis väljendus iseäranis varasemas loomingus. Ta oli vaimukas, irooniline, tabav – see vaimustas lugejaid ja pole ime, et Gailitist sai ületamatu följetonimeister.Foto: Rahvusarhiiv
1926. aastal avaldas kirjanik August Gailit följetonikogu „Aja grimassid“, milles on terve rida päevapoliitilisi följetone. Ent ligi sada aastat hiljem loeme neid ridu justkui eilsest Postimehe „Juurika“-rubriigist. Uskumatu, kui nooruslikult mõjub üks 130aastane kirjanikuhärra! 

Ehkki Gailitile oli loomuomane kaldumine pessimismi, oli tal võrratult hea huumorimeel, mis väljendus iseäranis varasemas loomingus. Ta oli vaimukas, irooniline, tabav – see vaimustas lugejaid ja pole ime, et Gailitist sai ületamatu följetonimeister. Tema (kuri)kuulus „Sinises tualetis daam“ (1919), mis ilmus Postimehe joonealusena, pilkas mõnuga Marie Underi ja Artur Adsoni luulet. Mis oli selle põhjuseks? Armukadedus? Adsoni täielik huumoripuudus? Kõik võib olla. Gailiti salvavat irooniat võib pahaks panna, aga peab tunnistama – ta oli teravmeelne ja tabav. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

09.01.2021
Noor August Gailit: kummastav piiride kaotaja tõsielu ja fantaasia vahel
17.02.2018
KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee