Marina Kaljurand: EKRE valitsusse toomine oli väga suur viga (131)

„Võib ju väita, et üks tele- või raadiosaade ei muuda midagi ja ilmselt see nii ongi, aga kui vaadata tervikpilti, paari viimast aastat – ühiskonna lõhestamist, solvanguid, väljaütlemisi teise riikide esindajate, NATO ja Euroopa Liidu suhtes… See pilt on kole. Pole mõtet öelda, et opositsioon kruvib mingit pinget üles. Siin töötavad saatkonnad suhtlevad kõigiga ja neil on täielik pilt olemas, mis Eestis toimub. Paraku pole see nii hea kui 3–4 aastat tagasi,“ kurvastab Kaljurand. 

Endine välisminister sõnab, et tema arvates ei saa täielikult välistada, et EKRE tegemiste tagajärjel ka Eestis, sarnaselt Ameerikaga, rahutused puhkeda võiks. „Jooni, mis EKREt ja Trumpi ühendavad, on väga palju. Veel paar päeva tagasi kordas Martin Helme, et Trump on tema poliitikaeeskuju ja iidol. Vaatame, kuidas nad (EKRE – toim.) suhtuvad Putinisse, välismaalastesse või kasvõi abordiõigusesse – need poliitikad on järjest üle võetud Ameerika Ühendriikidest. Täna nägime, mis toimub USAs. Ameerika on demokraatia kants, nad said häbistava löögi, aga demokraatia ei kao Ameerikast kuhugi. Eesti puhul ma nii kindel enam ei oleks.“

Palju kõmu tekitanud abielureferendumi kohta ütleb Kaljurand, et ootab õiguskantslerilt selget seisukohta, milline peaks olema see küsimus ja referendum ise, et see oleks põhiseadusega kooskõlas. „Inimesed peavad teadma, mis saab, kui nad lähevad referendumile.“

Marina Kaljurand kinnitab, et tema arvates oli EKRE valitsusse toomine väga suur viga, kui oli võimalus koalitsioon ilma nendeta moodustada. „Ma arvan, et kui see viga isegi tehtud sai, tuleb mingi hetk tunnistada: ei õnnestunud teha EKREst salongikõlblikku koalitsioonipartnerit. Kui ma vaatan riigikogus toimunut, kus põhiseaduskomisjoni esimees põgeneb opositsiooni eest, paberid kaenlas, ütleb, et ta paneb ukse lukku ja kedagi sisse ei lase… Nii ei tööta riigikogu. See näitab selle inimese võimetust juhtida üht komisjoni ja et EKRE pole kahe aasta jooksul õppinud olema valitsuses vääriline partner.“

EKRE riigikogus olemine ongi Kaljuranna sõnul demokraatia. „Ka Trumpi valimine võis meeldida või mitte meeldida, aga see on demokraatia. Sellega tuleb elada, aga ei kõlba selline erakond valitsusse ja koalitsiooni. Peaminister peaks astuma sammu ja ütlema, et me püüdsime EKREga koalitsiooni teha, aga ei õnnestunud.“

Aastal 2016 kandideeris Marina Kaljurand presidendiks. Presidendivalimised on taas ukse ees. Kas naine välistab tulevikus taaskandideerimise? „Absoluutselt. Minu jaoks on see minevik. Vaadates praegust koalitsiooni ja poliitilist seisu on see täiesti välistatud.“